Книги, похожие на «Hedvig Hanson, Kirju mandrilt»

1960-ndate London. Ühiskonna eliit, aristokraadid ja ärimehed tunglevad Flanagansi luksushotellis – Linda Lansingi legendaarselt peolt puudumine tähendab katastroofi.Ent keegi ei tea, kui kõrget hinda on Lindal edu eest maksta tulnud. Mitu korda on ta olnud alla andmas. Ta on üksik naine meeste maailmas, ja ehkki ta on juba kümme aastat hotelli omanik ja juht, ei aktsepteerita teda ikka veel.Põhjuseks on Linda onupojad Laurence ja Sebastian. Alates sellest, kui Linda lahkus Fjällbackast, et võtta enda õlgadele vastutus isa elutöö eest, on onupojad tema vihased vaenlased. Nende meelest peaks Linda hotelli neile müüma ja Rootsi tagasi pöörduma ning nad ei vali vahendeid, et oma tahtmist saavutada. Võimuvõitlus jõuab haripunkti…Åsa Hellberg on menukas rootsi kirjanik, kelle „Sonja” sarja raamatud on pälvinud ka rahvusvahelist tunnustust. Eesti keeles on temalt ilmunud „Sonja viimane soov” (2014) ja „Väike maailm” (2016). Hellbergi uues romaanisarjas Londoni luksushotellist Flanagans saame jälgida naisi, kes trotsivad eelarvamusi ja võitlevad julgelt oma koha eest.

„Peraküla” on Soome kirjaniku Tommi Kinnuse (1973) teine romaan, mis koosneb kahest omavahel põimuvast loost. Esimese algusest leiame pimeda tüdruku Helena, kelle perekond saadab ta 1950. aastatel Helsingisse erikooli. Teine lugu laotub lahti nelikümmend aastat hiljem, mil Helena vennapoeg Tuomas kolib samuti pealinna, et seal õnne leida. Õnnega on teatavasti keerulised lood ning lõpuks loebki see, kuidas säilitada eluraskuste keskel oma hääl.Tommi Kinnunen elab Turus ja töötab emakeele ja kirjanduse õpetajana. Kinnuse esikromaani „Nelja tee rist” (Varrak, 2015) peetakse Soome viimaste aastate üheks edukaimaks ilukirjanduslikuks debüüdiks ning teos kandideeris nii ajalehe Helsingin Sanomat parima esikteose kui ka Finlandia auhinnale. „Peraküla” võibki pidada „Nelja tee risti” mõtteliseks jätkuks: üks perekond, mitu lugu.

Anton Nigov ei ole pseudonüüm. See on minu nimi. Nagu Gustave Flaubert öelda suvatses: Emma Bovary, c'est moi. Mina ütlen: Anton Nigov olen mina. Aga mitte nii nagu Flaubert. Madame Bovary oli kangelane (-lanna, mõistagi), Monsieur Nogov on autor. Viibides Tõnu Õnnepalu nime all Pariisis ja juhatades sealset Eesti Instituuti, pani ta ühtlasi kirja need märkmed. Neis on kõik tõsi.

Engelsforsis on lõpp lähedal. Gümnaasiumi võimlas toimunud tragöödiast on möödunud vaevalt kuu, aga Väljavalitud ei saa mahti hinge tõmmata. Peagi lendab nende maailm taas uppi. Küsimused saavad vastuse. Saladused paljastatakse. Truudus pannakse proovile. Aeg hakkab otsa saama ja Väljavalitud saavad olla kindlad vaid ühes – kõik muutub.“Võti” on Engelsforsi noortetriloogia kolmas osa. Esimesed raamatud “Ring” ja “Tuli” on osutunud nii kriitikute kui ka lugejate seas väga menukaks, ja seda mitte ainult Rootsis. Neid loetakse juba kolmekümnes riigis ja õige pea on oodata ka raamatutel põhinevat filmi.664 lk