Книги, похожие на «Violet Slade, Kire lainetel»

Novella Wentworth on üksindusega harjunud, sest tema isa on sõjas ja ema haigevoodisse aheldatud. Seepärast on tema üllatus suur, kui oma elu eest põgenev noor härrasmees palub nende perekonnamajas varjupaika. Mehe iidsesse salakäiku peitnud, seisab Novella vastakuti lord Grimstone`iga, kes ajab innukalt põgenikku taga. Tema maja läbiotsimise nõudmist trotsides saadab tüdruk ta kiiresti minema. Kui Novella nõustub oma patsiendi tungival palvel ülisalajase teate sõjaministeeriumisse viima, hakkavad Grimstone`i nuhid teda jälitama. Kuid alles siis, kui Novella jõuab Londonisse ning võtab vikont Palmerstoni ja peaministri aitamiseks enda peale veelgi ohtlikuma missiooni, saab ta teada tõe salapärase nägusa võõra kohta…

„Avameri” on esimene osa romaanisarjast, mis jutustab kolhoosiajast 1980. aastate alguses. See oli aeg, kui kalurid püüdsid kala kaugetel Aafrika randadel ja selliste laevadega, mille pardale praeguseid meremehi ei meelitaks mingi nipiga. See oli aeg, kui Moskva jagas püügilimiiti, kui Kalurite Liidus pistsid üleliiduliste fondide jagamise pärast rinda kalurikolhooside esimehed, kui võisteldi kvartalipreemiate, autoostulubade ja üleliiduliste sotstöö punalippude pärast. See oli aeg, kui igasuguste (pseudo)tõdedega püüti luua paremaid töö- ja elutingimusi oma kolhoosi inimestele. See oli aeg, kui kommunistlik partei oli juhtiv jõud, mille direktiivid kuulati ära, lasti ühest kõrvast sisse ja valati teisest välja ning toimetati oma toimetusi edasi.Romaani kirjutamise ajendiks sai tõdemus, et praegusele põlvkonnale on need aastad võõrad ja kauged, millest suurt ei teata. Kuid see on ju meie lähiajalugu.

August Gailiti (1891–1960) pikk kogu jäi omal ajal kergesti silma nii teatris, kontserdil, kohvikus kui ka tänaval. Samuti on ta andnud ohtralt võimalusi oma loomingu kohta midagi öelda ja kirjutada – kas riivamisi või hammustades, puudutades või analüüsides. Ja kaasaegsed pole neid võimalusi käest lasknud. Käesolev kogumik koondab üle viiekümne kirjutise Gailiti kaasaegsete ja ka hilisemate kirjutajate sulest. Tiitellehel on nad üles loetud kõik oma õigete nimede all, raamatu sisus poevad paljud pseudonüümide või nimetähtede taha peitu, et ilmumisandmetes toimetaja tahtel jälle lagedale ilmuda. Igaühel on oma arvamus, oma vaatenurk ja vaade ning jääb lugeja otsustada, kas kirjutajate ees seisis ikka see üks, mitmepalgeline Gailit või on nad iga kord enda jaoks välja mõelnud uue – tolle imelise asemele, mida nad tabada pole suutnud.