Книги, похожие на «Eet Tuule, Kimalased Piksekivil»

„Kuule, see sipelgate söömise lugu. Miks nad su mammat sinna tahtsid viia? Sinna, noh…“ küsib Anna järgmisel päeval.„Siberisse?“„Jah, sinna jah.“„Neil oli palju raha ja ilus maja ja teistel oli kade meel.“Anna mõtleb. „No aga need teised oleksid siis lihtsalt võinud öelda, et tuleb teistega ka jagada.“…Siin lehekülgedel on ühe ema märkmed lobedatest lapsesuu-dialoogidest kuni valusate valikuteni, kus tuleb selgeks saada, kuidas lasta oma suureks sirgunud teismelisel minema lennata.Ja kuidas mõnikord tuleb emal oma pere maha jätta, et ise elama jääda. Aga haiguse märkamiseks ja tervenemislootuseks saab ta abi ikka samast – oma lastelt.

Keegi ei pääse sellele saarele piisavalt lähedale, et näha nelja valvetorni ja elektriaiaga piiratud kuut hektarit eeskujulikku muru ning hoolikalt tasandatud nõlvasid, mille keskel asub ilmetu hoone – psühhiaatriahaigla patsientidele, kes valdavad äärmiselt salastatud teavet. Üksikpalatisse lukustatud erijärelevalve all läänetiiva 4. korrusel on hoolealune nr 5312, kes on hinnatud kõrge riskiga patsiendiks ja ravimeid täis pumbatud.Kuid patsienti nr 5312 eristab teistest üks oluline asjaolu – ta pole hull. Kui ta tahab ellu jääda, peab ta välja selgitama, missugused jõud ta haiglasse saatsid ja kes on valmis kõigeks, et ta elavate kirjast kustutada.

Kahe õe lugu saab alguse 1943. aastal sõjaaegses Cornwallis. Reetmine viib Adele ja Amelia teed igaveseks lahku. Aastakümned hiljem on selle kergemeelse teo tagajärgi ikka veel tunda. Ent kui palju aega on vaja, et minevik jõuaks õdedele uuesti järele?„Tõusuvesi“ tutvustab lugejatele imekaunist Cornwalli rannikut, mis on tulvil salapära ja mõistatusi.

Kui ühel päeval 2011. aastal annab ETA terrorirühmitus teada relvastatud võitluse lõppemisest, suundub Bittori surnuaeda, et rääkida abikaasale oma otsusest minna tagasi kodulinna. Kas leppimine ja andestus on võimalik? Kas Bittoril õnnestub teada saada, kes oli see kapuutsiga nägu varjav noormees, kes ühel vihmasel õhtupoolikul tappis kodumaja ees tema abikaasa?„Isamaa“ on lugu kahest perekonnast, kelle lähedasele sõprusele teevad lõpu kahtlused, viha ja radikaliseerumine, mida ETA tegevus ühes Baskimaa väikelinnas kaasa toob. Eelkõige on loo keskmes kummagi perekonna naised, omaaegsed parimad sõbrannad, kellest üks on kaotanud abikaasa, teisel aga istub poeg terroritegudes süüdistatuna vangis. Ent ETA kolm aastakümmet kestnud ohvriterohke tegevuse haavu kannavad hinges kõik, keda see otseselt või kaudselt on puudutanud. Aramburu kirjutab Baskimaa traumaatilisest kogemusest süüdistavat või dotseerivat hoiakut võtmata, inimlikult ja voolavas eepilises stiilis. „Isamaad“ on võrreldud XIX sajandi suurromaanidega.Fernando Aramburu (1959) on hispaania keeles kirjutav baski kirjanik, kes alates 1985. aastast on elanud Saksamaal, kus ta töötab hispaania keele õpetajana. Aramburu romaanid ja novellid on pälvinud palju auhindu, kuid tema kahtlemata mõjukaim teos on 2016. aastal ilmunud „Isamaa“, mille põhjal valmis 2020. aastal ka seriaal. Romaanile on omistatud pikk rida kirjandusauhindu nii Hispaanias kui mujal ning seda on tõlgitud enam kui kolmekümnesse keelde.

RAAMAT, KUI AVASTUSREIS REISIPAKETT: Lugeja viiakse selle reisi käigus senitundmatusse maailma. Pakett sisaldab nüansirikast ja meeleolukat seestvaadet Bürokraatiamaailmast ning reisi sihtpunktiks on Igaüheriik. HOIATUS: sisenemine Bürokraatiamaailmailma kaitsepookimiseta võib olla kahjulik Teie tervisele! Käsitlege kõiki neid pööraseid kirjeldusi, situatsioonikoomikat ja konstrueeritud Bürokraatiamaailma veidrusi, kui kaitsepookimist innuka tühikargamise ja lõputute „õnneretseptide” vastu. TÕLGE: reisil aitab teid Bürokraatiatõlk – adapter nende vahel, kes teavad, kuid ei räägi, ja nende vahel, kes räägivad, kuid ei tea REISISOOVITUS: võtke seda kirjatükki, kui retke tundmatusse, kui lustakat illustratsiooni ja mõttevirgutajat. Kui Te seejärel leiate, et mõtelda on mõnus, siis võib sellest saada harjumus, võib-olla isegi sõltuvus. Kui te aga hakkate mitte ainult mõtlema, vaid ka mõtlema, mida saab teha teistmoodi, paremini, siis pole see jutuvada olnud asjata ja maailm on jälle kriipsu võrra parem paik. Ja veel üks nipp, olge hoolivad ja austage teisi Inimesekesi, naeratage maailmale ja see naeratab teile vastu. AUTORIST: Bürokraatiamaailma täieõiguslik kodanik aastani 2007. Töötanud kaheksateist aastat Hinnaameti ja Konkurentsiameti peadirektorina kolmeteistkümne valitsuse teenistuses. Olnud Hinnaseaduse ja Võistlusseaduste väljatöötamise töögrupi juht, lugematute komisjonide, töörühmade ja läbirääkimisdelegatsioonide liige. Karastunud Bürokraat. Aastal 2008 emigreerus Igaüheriiki. Käesoleval ajal konsultant, tegeleb kontseptsioonide, majandusanalüüsidele, visioonide/arengukavade koostamisega. Harrastused: maadeavastamine – püüab jätkuvalt leida teed imetabase, inimnäolise, utoopilise bürokraatia ehk Bürotoopia manu. Koolituselt ja maailmavaatelt ökonomist. Loodusesõber: lemmikpuu on 5x15 pruss Meelelaadilt lüürik: lemmikpoeesia – ökonoomiline poeem