Книги, похожие на «Ivan Turgenev, Kevadveed»

«Mõtetes elatud elu» on Kirjanike Liidu 2015. aastaromaanivõistlusel äramärgitud romaan. «Kirjutasin ta kiirustavateleinimestele siin elus,» arutleb Helve Undo. «Vahel on vaja aegmaha võtta. Istuda niisama ja vahtida valgeid pilvi helesinises taevas jamõelda, et mida ma siin maailmas tegelikult teen ja milleks olemas olen.»Esmapilgul suhtedraamas on kirjas palju väikesi elutõdesid, mis inimestelrutuga ununema kipuvad. Suhtekolmnurk: abielumees, abielunaine ja armuke – onmõtlemapanevalt lahti kirjutatud. Tunnet Aini vastu kannab Maret endas terveelu, kuigi mees on tema elust peaaegu lahkunud. Kui palju on selles tundes sedaõiget armastust ja kui palju on see mõtetes elatud elu? Kas valikud, mistegelased tegid, olid õiged? Ilmselt leiab siin iga lugeja oma vaatenurga.Helve Undo on töötanud pea 30 aastat Haapsalu Gümnaasiumi raamatukogus,nüüd kodune, kes jagab end linna- ja maakodu vahel. 40 aastat abielus,täiskasvanud tütre ema. Avaldanud palju lühijutte ja kaks pikemat järjelugu.

Juba sõnumit ära saates teadsin, et ma ei ootagi enam Annalt kiiret vastust. Ma lihtsalt proovisin nendega ühendust hoida. Täpselt nagu foorumist soovitati. Ikka et kirjuta ja uuri, kuidas neil läheb. Ära räägi nii palju endast. Nemad kolisid. Neil on raskem. Tunne siirast huvi. Julgusta. Ole toeks. Ära unusta. Räägi. Kirjuta. Toeta. Uuri. Teooria oli mul väga selge. Ainus probleem oligi see, et teooriat oli päris raske praktikasse rakendada, sest nad ei tahtnud mulle sugugi vastata.„Lumelinnu surm“ räägib sõpradest lahku kasvamise valusa loo. Pärast sõbrannade ärakolimist püüab 14-aastane Isabel sõprust igati alal hoida, kuid see ei tundu sõbrannadele eriti korda minevat. Nagu ka kiuslikele klassikaaslastele ja pealiskaudsetele õpetajatele. Asja ei tee sugugi paremaks see, et oma lastelt aina saavutusi ootavad vanemad Isabeli pidevalt tema õega võrdlevad. Too on kõike seda, mida Isabel ei ole – Preili Perfektne. Isabel jääb oma mõtete ja tunnetega täiesti üksi. Kellelegi ei lähe see korda, keegi ei hooli … Või siiski? Oma muresid foorumi püsiasukatele usaldades hakkab tüdruk uue pilguga nägema seda, mida ta seni on iseenesestmõistetavaks pidanud. Selgub, et sõprusel on mitu nägu ja et toetust võib leida sealt, kust seda oodatagi ei oska. „Lumelinnu surm“ on Ene Sepa üheksas romaan. Mitmed tema varasemad teosed on saanud auhindu Eesti Lastekirjanduse Keskuse ja kirjastuse Tänapäev korraldatud noorteromaani võistlusel. Romaan „Taeva tühjad tribüünid“ pälvis Lastekaitse Liidu ja Eesti Lastekirjanduse Keskuse tunnustuse Hea Noorteraamat 2018.