Книги, похожие на «Андерс де ла Мотт, Kevadohver»

August 1939. Sõda terendub ähvardavalt, kui Cornwalli suvi lõpule hakkab jõudma. Summerhilli mõisas ootab kuueteistaastane Maddy murelikult oma õe Georgiana kojutulekut. Kui Georgie toob kaasa oma uue võluva kallima Victori, on kõik mehest vaimustatud. Ainult Maddy kahtlustab, et Victor pole sugugi see, kes ta paistab olevat …Tänapäev. Chloe abielu eduka ja tegusa Aidaniga kadestavad kõik. Nüüd, kui õhus on beebiuudised, tõotab nende elu muutuda täiuslikuks. Aga Chloe elus on ka tumedam külg ja kohtumine Madeleine’iga Summerhillis sunnib teda lõpuks sellega silmitsi seisma.Olles tõmmatud kaasa 1939. aasta salapärastesse sündmustesse, hakkavad mõlemad naised aru saama, kuidas pahaendeliste motiividega mees võib väänata tõde, et jõuda oma eesmärkidele.Kas mineviku mõistmine aitab Chloel astuda vastu tulevikule? Tema veel sündimata lapse turvalisus sõltub sellest.„Täiuslik suvelugemine.” Liz Trenow„Meeliköitev ja rahuldust pakkuv … Ilusasti kirjutatud.” Judith Lennox

Kui ma 2014 aasta kevadel «Ilusa Elviira» esimesed read kirja panin, ei teadnud ma veel, et sellest pikem lugu saab. Veel vähem oskasin aimata, et see jutt üht vana traditsiooni jätkab, mis rahva hingele ikka armas olnud.Mõtlesin esmalt hoopis, et jutustus tuleb natuke sedamoodi nagu need lugematud artiklid naistelehtedes: «20 meest, kellega peab kohtuma, enne kui leiad õige» või «15 põhjust, miks eesti naine endale meest ei saa».Panin igaks juhuks julgelt mehi kõvasti juurde, nii saja ringis.Aga müstilisel kombel läks teisiti. Ja välja tuli hoopis ilus ja kurblik jutustus noorele ja vanale, iseäranis õpetuseks tütarlaste emadele, hale lugu ühe naisterahva ilmsüita kannatamisest. Avastasin, et isegi üsna sarnase pealkirjaga raamat on vanal ajal juba ära tehtud – «Ilus Melusiina». Rahvas on ikka armastanud kenasid ja kurbi jutte, koguni nõnda palju, et need raamatud on ribadeks loetud. Kes siis ei tahaks lugeda ilusa naise kurvast ja raskest elust! Kuigi Elviira elus on vähe krahve, koopaid ja kitselehmasid, on seal ometi nii ülendavalt kaunist kui ka hirmsaid hingekuristikke.

Avo Kulli neljanda romaani peategelased töötavad ühe maakonnalehe toimetuses 1990. aastatel. See oli segane, ent tohutult dünaamiline aeg, mil oma tööd tõelise ja täieliku sõnavabaduse tingimustes alles õppival Eesti ajakirjandusel oli kajastamismaterjali tavaliselt enam kui küll, oskusi seda teha aga mõnevõrra vähem. Selle katse ja eksituse meetodil õppimise kõrval arenesid aga tihti ajastule sobiliku tormilisusega ka inimeste omavahelised suhted.

Imogenil on plaan. Ehkki pealtnäha laitmatus abielus imetlusväärse mehega, on ta ometi juba paar aastat salamahti raha kõrvale pannud, et põgeneda esimesel võimalusel. See avaneb siis, kui Imogen ülemusega Pariisi ärireisile sõidab. Selle asemel, et naasta messilt Dublinisse oma turvalisse ellu, põletab naine kõik sillad ja läheb hoopis Baskimaale, kus möödusid tema varased lapsepõlveaastad ja kust mees ei tohiks osata teda otsida. Mille või kelle eest ta pageb? Mida või keda ta otsib? Ebakindel ja pidetu lapsepõlv sundis turvalisust ihkava neiu abielluma Vince’iga. Mees, kes tundus esialgu meeldivalt hoolitsev, osutub paraku kontrollifriigiks ning allutab naise endale nii põhjalikult, et ainus väljapääs näib olevat jäljetult kaduda. Ent Vince pole mees, kes omandist võitlemata loobuks. Ta asub Imogeni otsima. Algab kassi ja hiire mäng, mis hoiab lugejat põnevil romaani viimaste lehekülgedeni.

Kaunis neiu teeb imehästi süüa ning vajab hädasti tööd. Ja töö on tõesti olemas… Tõsi, Annie Reedil tuleb demonstreerida oma kokakunsti kaugel pärapõrgus. Kuidas küll taltsutada karmi rantšoperemeest Jake Stone'i? Mees on veendunud, et «linnailudusest» ei saa mingil juhul tõelist kauboinaist. Annie on aga täis otsustavust, et tõestada vastupidist. Kui suudaks vaid kütkestavale Jake'ile vastu panna!