Meet your next favorite book
Впишите название книги, которая вам понравилась,
и выберите наиболее похожую на нее.

Книги, похожие на «Daniel Goleman, Keskendumine. Edu varjatud pant»

Tommi Topelund
20. sajandi 70ndatest 90ndate keskpaigani töötati erinevate koodnimede all läbi viidud salajases sõjalises programmis koostöös Stanfordi Uuringute Instituudiga välja mõistusetehnoloogia Kaugvaatlus, mille eesmärgiks oli kaugel asuvatelt sihtmärkidelt informatsiooni kogumine. 1995. aastal avalikustati president Clintoni korraldusega selle programmi kohta üle 90 tuhande lehekülje materjali. Selle tulemusel jõudis kaugvaatlus avalikkuse ette ning seda hakati õpetama ja kasutama üle maailma. Seda tehnikat võib kasutama õppida igaüks! Sellest raamatust leiad detailse õpetuse kaugvaatluse TDS-meetodi kasutama õppimiseks.Kaugvaatlemine on vaatleja poolt kontrollitud meelteülene tajumine teaduslikult välja töötatud protokolle järgides. Kaugvaatlust kasutades võid sa tajuda ükskõik millist olendit, objekti või sündmust Universumis. Ja seda nii minevikus, olevikus kui ka tulevikus.Lisaks detailsele kaugvaatluse õpetusele leiad siit raamatust harjutusi, tehnikaid ja mänge oma kaasasündinud sensitiivsete võimete äratamiseks ning treenimiseks. Siin raamatus on kõik oluline, mida vajad mingi objekti, elusolendi või sündmuse kohta info pärimiseks, oma küsimusele vastuse saamiseks ning probleemile lahenduse leidmiseks.„Kaugvaatluse käsiraamat“ on sulle, hea lugeja, loodud kui suur konspekt sellest, kuidas kaugvaadelda ning arendada enda juba kaasasündinud sensitiivseid võimeid.
Richard H. Thaler, Cass R. Sunstein
Me langetame iga päev otsuseid – selle kohta, mida osta või süüa, raha paigutamise või oma laste tervist ja haridust puudutavate küsimuste kohta. Kahjuks on meie otsused sageli halvad. "Nügimine" räägib sellest, kuidas me neid otsuseid teeme ja kuidas saaksime neid teha paremini. Paljude silmi avavate näidete ja mitmekümne aasta käitumisuuringute tulemuste abil näitavad nobelist Richard H. Thaler ja Harvardi ülikooli õigusteaduskonna professor Cass R. Sunstein, et mitte ühtegi valikut ei esitata meile neutraalsel viisil, ja et me oleme kõik vastuvõtlikud kallutavatele teguritele, mis viivad halbade otsusteni. Aga teades, kuidas inimesed mõtlevad, võime kasutada mõistlikku «valikuarhitektuuri», et nügida inimesi parimate otsuste poole, piiramata seejuures valikuvabadust.
Michel Chaskalson, Megan Reitz
Meie meelel on suurem infotöötlusvõime kui kõigil Maal leiduvatel arvutitel, ruuteritel ja internetiühendustel kokku. Näiteks on aju tillukeses, umbes liivatera suuruses tükikeses sada tuhat neuronit ja miljard sünapsi, mis kõik omavahel infot vahetavad. Aju on meele superarvuti, mis võib siduda sada triljonit bitti infot.Niisiis on meie kasutuses hämmastav võimsus, aga kuidas me seda kasutame? Meelt saaks kasutada palju paremini. Umbes poole ärkveloleku ajast mõtleme millelegi muule kui hetkel toimuvale. Sageli püüame teha mitut asja korraga, kuid hiljutised uuringud näitavad, et selline rööprähklemine vähendab märkimisväärselt meie üldist jõudlust.Me teadvustame vaid murdosa sellest, mida mõtleme, tunneme ja tajume, seepärast me enamasti ei märkagi, kuidas käitume ja miks just ühel või teisel moel. Seda võiks võrrelda olukorraga, kus meie käsutuses on suur moodne kruiisilaev, kuid ookeanireisi asemel popsutame sellega ainult sadama läheduses.Meel töötab suurema osa ajast automaatselt. Me ei teadvustagi seda ja püsime seetõttu harjumuste kitsas ringis. Vaimselt, emotsionaalselt ja käitumuslikult toimime ikka nii nagu alati – ja ka tulemus on selline nagu alati.Mõnikord õnnestub küll piiridest välja murda ja midagi teisiti teha, kuid suure tõenäosusega ei saa neist uutest lahendustest ja headest kavatsustest harjumust ning automaatrežiim jätkub. Siiski saame palju paremini toimida, tuleb ainult õppida oma meelt tõhusamalt kasutama.Selle raamatu eesmärk on aidata meelel automaatrežiimist sagedamini välja tulla. Seda on võimalik teha ja see muudab elu palju paremaks. Muutume paindlikumaks, meie suhted on tugevamad ja me suudame ootamatute olukordadega paremini toime tulla. Oleme erksamad, elavamad ja loovamad. Selleks on vaja pühenduda raamatus toodud nõuannetele vaid 10 minutit päevas.
Jocko Willink Ja Leif Babin
New York Timesi bestsellerRaamatu „Ülim vastutus“ autorid Jocko Willink ja Leif Babin on endised SEALi* ohvitserid. Nad teenisid koos Iraagis, Ar-Ramādīs, kus kogesid omal nahal, kuidas sõda neid proovile paneb ja alandlikkust õpetab. Nad teavad, mis tunne on ebaõnnestuda ja kaotada ning kui ohtlik on loorberitele puhkama jääda. Kuid see raamat ei räägi siiski kahe sangari sõjaseiklustest, vaid otse lahinguväljal ristsed saanud juhtimisvõtetest, mida ärimaailma praktikasse üle tuua. Iraagi ja Afganistani sõdade ajal vahetus Ameerika relvajõudude veri – esile astusid uue põlvkonna juhid, kes said liidriteks tulisel eesliinil, mitte turvalises klassiruumis. Juhtimisteooriaid katsetati karmides lahingutes, kus hüpoteesid läbisid tõelise tuleproovi. Willink ja Babin on oma sõjaväekarjääri jooksul teeninud koos paljude suurepäraste juhtidega. Valmidus võtta täielikku vastutust on joon, mis neid kõiki ühendab. Mitte üksnes asjade eest, mis on nende kohus, vaid kõige sellegi eest, mis nende missiooni puudutab. Juhil peab olema usku oma ülesandesse ning vankumatut visadust, et see saavutada. Eriti siis, kui vastu vaatavad kõhklevad silmapaarid. Sellised juhid ei püüa süüd kellegi teise kaela veeretada ega end välja vabandada. Vastupidi, kõik suhted ja ressursid pannakse mängu selle nimel, et töö saaks tehtud. Missioon ja sõdurid on neile tähtsamad kui omaenese ego. Just sellised juhid juhivad päriselt. Kuidas see „päris“ juhtimine käib, seda aitabki raamat mõista. Kaasahaarav narratiiv ühes jõuliste juhiste ning praktiliste näpunäidetega on paljud liidrid taas sadulasse aidanud. Kuid mitte ainult, raamat on teinud imesid ka abielupaaridega, kel suhted lootusetult sassis. Sest kui lõpetada vabanduste otsimine ja teiste süüdistamine ning võtta oma elu eest vastutus, on inimene sunnitud lõpuks ometi oma probleemidele lahendusi otsima.* USA mereväe eriüksus, mille nimi moodustub sõnadest SEa (meri), Air (õhk) ja Land (maa).
Raul Rebane
Raamat on sõnumiga inimestele, kellel on vaja kas töö või sisemise vajaduse sunnil rääkida suurema arvu inimestega kui oma lähem ring. Esinemis- ja avaldamisvõimalused on viimastel aastatel kasvanud plahvatuslikult ja järjest rohkem on vaja arvamusi ja arvajaid. Kuidas kujundada oma esinemiste ideoloogiat (oma lugu), kuidas koostada sõnumeid, kuidas valmistuda esinemisteks kuni riietuseni välja on raamatus kokku võetud 8 reegliga. Oma kogemusi jagavad Eesti tippajakirjanikud, kellel on kümnete tuhandete intervjuude kogemusi. Raamatu harjutused on koostatud viisil, et neid on võimalik ka kodust üksi teha ja saavutada kiiresti oma oskuste paranemine.Kaasaeg ei ole aga ainult võimalused, vaid ka suured riskid imagole. Kriiside ja ohtude peatükkidest on võimalik õppida, mida nende vältimiseks tuleb teha.Raamatu ideoloogia võtab kokku mõte „Täna oli viimane päev sinu elus, kui sul võis tekkida mõte suhelda meediaga ilma ettevalmistuseta!“
Понравилось, что мы предложили?