Книги, похожие на «August Kitzberg, Kelmikülas»

Välismaailm ei ole Alita Langi, kes elab oma onu hertsog Langstone'i lossis, kunagi näinud. Tegelikult ei teata tema olemasolustki. Neiu ainus hobi on hobused, kelle eest ta hoolt kannab ning kes teda, armetute rõivastega ja hoolitsemata tallineiut, siiralt armastavad. Ühel päeval, mil ta hertsogi jahihobused privaatsele võistlusrajale viib, et lasta neil üle tõkete hüpata, kohtub ta ameerika miljonäri Clint Wilburiga, kes ostis hiljuti ära naabermõisa. Kuidas Clint püüab panna Alitat oma saladust avaldama, kuidas neiu riskib onu vihaga, ilmudes etendusele, mille ameeriklane annab kahe kuulsa Gaiety teatri esileedi auks, ning kuidas Clint jõuab lõpuks tallitüdruku saladuse jälile, sellest jutustabki Barbara Cartland oma romaanis.

Oma kolmekümnenda romaani on Lõuna-Eesti kirjanik Marje Ernits pühendanud Eesti Vabariigi 100. juubelile ja valinud selle pealkirjaks Lydia Koidula tuntud luulerea. Loo tegevus toimub Eesti omariikluse algaastail vaheldumisi nii linnas kui selle lähistel maakohas.Pärast vana peremehe surma pärib Luige talu poeg Lembit, tema õde Erna kolib elama linna. Tartu Tütarlaste Koolis hea hariduse saanud Erna saab tööd kondiitrina, hiljem aga siirdub riigitööle. Kui ta kihlatu 1918. a Petrogradist naaseb, loodavad noored abielluda, kuid peigmeest tabab õnnetus ja ta ei jõuagi altari ette. Noor naine töötab püüdlikult ja raske haiguse kiuste jõuab elus iseseisvalt edasi. Vend Lembit on aga läbinisti talupidaja ning ta ei mõtlegi muust kui oma talust, maast ja kariloomadest, otsides võimalust oma unistuste teostamiseks. Eesti oma riigi loomine, Tartus sõlmitud rahuleping ja poja sünd innustavad teda talu majandamiseks mõndagi uut ette võtma, sealhulgas alustama tulutoova linakasvatamisega. Põnevaid uuendusi aitab tal ellu viia talu sulane, kes kaotas oma isatalu sõja päevil.Romaani tegelased on tublid Eesti inimesed, kes visa ja püüdliku tööga panid aluse noore riigi õitsengule ja kestmajäämisele.

„Poiss, vaata, siin möödus sinu lapsepõlv,“ ütles ema.See lõikas hinge.„Kas see on siis lõppenud?“ ei osanud Kolla midagi targemat öelda.„Niigi pikaks veninud. Ammu oli aeg, et lõpeks.“Poisid on suureks kasvanud. Dokumentaalmuinasjutu (autori žanrimääratlus) viimane osa viib lugeja 1960.–1965. aastate Supilinna, andes tollasest elu-olust sama värvika pildi nagu triloogia esimestes raamatutes „Supilinna poisid“, „Supilinna surmad“ (mõlemad 2012), „Supilinna armastajad I osa“ (2013).