Книги, похожие на «Kate Morton, Kellassepa tütar»

Põrguväravas seisva Kalevipoja meenutusi maapealsest elust, kus ta kommenteerib eeposesse kirja pandud sündmusi ja tegelasi.[…]Armsad eesti vennad ja õed, teie Kalevipoeg tervitab teid Põrgust! Meil on siin parajasti õhtune aeg. Selleks korraks on toimetused toimetatud ja askeldused askeldatud; mis täna tegemata jäi, tuleb homse varna visata. Veel mõni hiline pillikääksatus lõikab videvikurahu katki – ei ole ju noortel inimestel kusagil voodissepugemisega ruttu –, aga kohe puhun ma oma sarvel öömärguannet ja Põrgu vajub rahulisse unne.[…]

Kuigi väike ja näiliselt nõrk, suudab Esimene Asum oma teadusliku ülemvõimu abil alistada ümberkaudsed barbariseerunud planeedid ja anarhistlikud sõjapealikud, kes olid lahku löönud hukkuvast Impeeriumist. Nüüd tuleb Asumil end kaitsta Impeeriumi ja selle viimase tugeva kindrali, andeka ja salakavala Bei Riose rünnakute eest.Raamatu teises osas astub Asumi vastu välja üksainus inimene, Muulaks kutsutud olend, kellel on võime ümber kujundada inimtundeid ja pöörata inimeste meeli. Ta muudab oma ägedaimadki vaenlased jäägitult andunud teenriteks. Armeed ei saa ega taha temaga võidelda. Kas ta alistab Esimese Asumi ja nurjab Seldoni projekt?Ameerika ulmekirjanik Isaac Asimov (1920–1992) jätkab oma romaanitriloogia teises osas Asumi ja Impeeriumi vahelise võitluse ja Asumi-siseste konfliktide kirjeldamist.

August Gailit oli mitmekülgne Eesti kirjanik, üks rühmituse “Siuru” loojatest. Oma följetonikogus “Klounid ja faunid” on ta võtnud ette Eesti kirjandusmaastiku, aga eriti just sellesama “Siuru”, mida ta ise oli aidanud asutada. Siin on ta teritanud hambaid nii Friedebert Tuglase, Marie Underi kui ka Artur Adsoni kallal, aga puudutamata ei jää ka kunstnikud. “Klounid ja faunid” avaldati algselt 1919. aastal, aga raamatu tekst kõlab nii mõneski mõttes väga tänapäevaselt. Jaanus Vaiksoo raamatu järelsõnas: Tegemist on ühe ütlemata lustliku raamatuga, kirjandusliku mänguga, mis tekitas omal ajal tublisti furoori ja jättis endast maha mitmeid värvikaid legende, mida kirjandusrahvas naudib tänini. Ent Galiti följetonikogu pole kaugeltki kirjanduslooline nähtus. Ligi sajand hiljem on selles küllaldaselt vaimukaid äratundmishetki, nagu oleks kirjanik need hoogsalt paberile visanud alles eile.

Inimlik komöödia. Stseenid provintsielust