Книги, похожие на «Keith Stuart, Plokipoiss. Isa, poeg ja autism»

Kolmas raamat populaarsest sarjast „Tõde või tegu“ kannab alapealkirja „Tõde“. Ja paljud küsimused, mis on Stellat kaua aega vaevanud, saavadki vastuse. Aga tõde ei selgu lihtsalt niisama – Stellal ja tema sõpradel Johannesel, Priidul ja Kärdil tuleb selle nimel kõvasti vaeva näha. Neil tuleb teoks teha õige iseäralik plaan, et teada saada, kus on Stella ema ja mis mees ikkagi on tema isa. Malbe, aga samas tragi peategelane on valmis isegi oma elu ohtu seadma, et lastekodust pääseda.Lisaks sellele keerulisele ettevõtmisele tuleb Stellal hakkama saada sündmustega, mis hargnevad lastekodus, kus kasvandikel tuleb suvel ära teha kohustuslik praktika eri kohtades. Stella, kes saadetakse praktikale vaimse tervise keskusse, avastab, et tema toakaaslane Annabel hiilib öösiti ühikatoast kuhugi välja, ja kui tüdruk ühel hilisõhtul talle järgneb, on tagajärg õige hull. Mis asju ülimalt kahtlaselt käituv Annabel ikkagi ajab? Mõni tüdruk lastekodus paistab üht-teist teadvat, aga saladust varjatakse ülima hoolega. Tagatipuks peab end kummaliselt üleval ka lastekodu kasvataja.Kärdi ja tema õpetaja inetuks kiskunud armuafäär leiab lahenduse. Stella enda ja Johannese armastus ei kulge sugugi takistusteta. Johannese ema püüab poega endale hoida, Stella aga avastab, et talle on tekkinud teinegi austaja. Üldse, saatus ei taha, et Stella elus oleks kõik lihtne ja selge. Temaga võtab ootamatult ühendust poolõde Sandra, kellest ta peaaegu mitte midagi ei tea.Kristi Piiper (snd 1983) on peale „Tõde ja tegu“ triloogia kirjutanud veel kaks teost. 2015. aastal ilmus kirjastuses Tänapäev tema sulest lasteraamat „Salapaha“ ja 2018. aastal “Kuidas mu isa uue töö sai”.

Mingi muistse sõja käigus Päikesesse uputatud tähekindlus tulistab valimatult kõiki lähenejaid ja seetõttu on Maa unustatud kolgas. Inimkond elab tuhandetel planeetidel, kuid mõnedel Inimkonna Föderatsiooni Julgeoleku agentidel on siiski «võtmeid», mis lubavad neil aeg-ajalt Maale peitu tulla. Nende kohalik esindaja on otsustanud tolle veidra seltskonna jõudehetkil räägitud lugusid meile edasi jutustada, nii hästi-halvasti, kui ta neist aru saab. Tolles loos – kolmandas sellises – on kolonel Zätereit hädas kummalise pöördruumipilvega, miljard aastat tagasi kadunud tsivilisatsiooni loominguga, mis peidab endas Maast sada tuhat korda suuremat väga meeldivat elukeskkonda. Too Tau Sõrmuse nime all tuntud moodustis asub Rahutoojate Impeeriumi piiril ja kõik – Impeerium, föderatsioon, enamasti Piiriasukateks nimetatavad riigikesed, vaba ruumi Kaubandusliidud ja ilmselt ka võõrrassid – tunnevad selle vastu teravat huvi. Inimkonna Föderatsiooni suhteid Rahutoojate Impeeriumiga saab kõige paremini iseloomustada nii, et nad ei ole veel sõjalisse vastasseisu sattunud. Lisaks on Sõrmusel ja teistel selle piirkonna planeetidel silmapilkset ühest teise üleminekut võimaldavad platvormid – samuti ühe ammukadunud võõrrassi looming, mille kasutamist kõik meeleheitlikult selgeks püüavad õppida. Zätereiti Tau Sõrmuse retkele lisavad vürtsi ka üks 400 aasta eest pagendusse saadetud ning selle aja peamiselt Impeeriumis tegutsenud sugulane ja üks koos oma pantvangidega sündmuste keerisesse sattunud piraat.

Triinu Merese romaani „Lihtsad valikud“ tegevus toimub tulevikus ja kusagil tundmatul planeedil. Naispolitseinik Gertrud Omaral õnnestub kinni võtta kaua taga otsitud kurjategija, kes on Gertrudi kunagine sõber, kallim ja kolleeg. Alguse saab sündmusahel, kus suhte- ja võimumängud muutuvad aina keerulisemaks ning kus lihtsaid valikuid õigupoolest ei olegi. Ei ole neid ülemkihi, võimust ja rahast rikutud, igavesti noorena püsivate aristokraatide jaoks, ei ole ka uurija-teadur Gertrud Omara ega teiste temataoliste tööd rügavate professionaalide jaoks, olgu nood ükskõik kui treenitud, ükskõik kui osavad. Sest kuidas tulla toime näiteks sellega, et pead jälitama oma parimat sõpra ja ta lõpuks tapma? Kas eesmärk pühitseb alati abinõu? Või teisalt – kas võim, rikkus ja kestev nooruslikkus on igal juhul õnne valem? Raamatu kandvaks teljeks on inimestevahelised suhted ja võimumängud, inimlikud pahed ja voorused. Ikka needsamad vanad head teemad, mis meile tuttavad juba Shakespeare’i aegadest peale. Triinu Meres on avaldanud luulekogu „Lagunemine“ (2009), tema lühijutte on ilmunud mitmes novellikogumikus („Pikad varjud“ 2015, „Mullast oled sa võetud“ 2013, „Viirastuslik rügement“ 2012). Triinu Merese romaan „Lihtsad valikud“ sai 2017. aasta Eesti Kirjanike Liidu romaanivõistlusel 2. koha. Romaanivõistluse žürii esimees Jan Kaus: „Triinu Merese teoses võlus žüriid peaaegu hooletu julgus fantaseerida ning sundida lugejat oma fantaasiamaailm ilma pikemate selgitusteta omaks võtma.“