Книги, похожие на «Bessel van der Kolk, Keha peab arvet»

Oma elu pöördepunkti jõudnud mehed ei kipu end tavaliselt avama. Ennast avanud mees on nõrk ja haavatav ‒ nõnda mõtleb suurem osa mehi. Nii jäävadki meeste sisemised võitlused vaid nende endi ja paari väga lähedase inimese teada. Kuid Võrno on otsustanud sellest ringist välja murda, ja tema raamat väärib juba ainuüksi seepärast lugemist. Taktitunne ja diplomaatiline kõnepruuk on kõrvale jäetud ning lugejal on harukordne võimalus lasta endale asju otse näkku öelda. Kas ta öelduga nõustub või mitte, see on juba tema otsustada.Raamatu teine ja võib-olla hoopis suurem väärtus seisneb aga muus. Eestist on viimase 25 aasta jooksul käinud sõjalistel missioonidel üle 3500 mehe ja naise. Nende tegemisi on avalikkuse ette toodud palju, kuid nende tundeid, mis missioonidel olemisega kaasnevad, suhtedraamasid, siseheitlusi ja omavahelisi keerulisi suhteid, mida põhjustab pikka aega kestev suletud süsteemis viibimine – peaaegu üldse mitte. Võrno raamatuga saab see suur tühimik täidetud. Kui julged, saa osa sellest energiavoost, mis Võrnost hoovab! Head lugemist!

Hullult naljakas raamat ahistavast depressioonist javaimuhaigusest? Tundub kohutav idee … Aga kohutavad ideed on Jenny Lawsonileivanumber. Ta ise ütleb nii: „Tegelikult on suurem osa mu lemmikinimestestomadega ohtlikult perses, aga peale vaadates ei arvaks seda üldse, kuna meoleme õppinud seda kas varjama või nii ausalt välja näitama, et see muutubuueks normaalsu¬seks. Filmis „Hommikusöögiklubi” on selline tsitaat:„Me kõik oleme üsna veidrad. Mõned oskavad seda lihtsalt pareminivarjata.” Ja nüüd tõmba sealt see „varjata” maha.”

Ajad, kus lastekasvatuse eesmärgiks oli õpetada vastuvaidlematut sõnakuulamist ja vanemate võimule allumist, on möödas. Seetõttu ei saa me enam kasutada neid lastekasvatusmeetodeid, mille eesmärgiks oli kuulekuse kasvatamine. Meie kõigi soov on näha oma lapsi iseseisvate, vastutusvõimeliste, avatud ja endaga kontaktis olevate inimestena. Selliseks saab laps kasvada vaid perekonnas, kus kõige olulisemaks on vanema ja lapse vaheline lähedane ja avatud suhe. Paraku pole enamik meist oma lapsepõlves sellist kasvatust kogenud ning ainus, mida me sageli teame on see, kuidas me EI TAHA oma last kasvatada. Jesper Juuli raamat annab lapsevanematele võimaluse leida vastused paljudele põletavatele ja seni vastuseta küsimustele. Piiride panemine, vastutuse võtmine, otsuste tegemine, lapse enesehinnang ja eneseaustus ning teised ülimalt olulised teemad leiavad selles raamatus põhjalikku ja kaasaegset käsitlust. Kui meie laste käitumine paneb meid tundma, et oleme lapsevanematena läbi kukkunud, siis on põhjuseks peaaegu alati see, et me pole suutnud muuta oma armastavaid tundeid armastavaks käitumiseks ja oma häid kavatsusi tõhusaks koostoimimiseks. Meie laste tarkus seisneb selles, et kohe sünnist alates suudavad nad oma tundeid väljendades anda meile tagasisidet. Lapsevanem saab seda tagasisidet kuulata ja sellest õppida, luues seeläbi oma lapsega veelgi lähedasemad suhted. Jesper Juul sündis 1948. aastal Taanis ja on ametilt pereterapeut ja -nõustaja. Juul on rahvusvaheliselt tunnustatud peresuhete alane autoriteet ja mitmete raamatute autor. Ta on pereteraapia keskuse Kempler Institute of Scandinavia direktor ning töötab ka Horvaatia rahvusvahelises perenõustamise keskuses, jagades oma aega Kopenhaageni ja Zagrebi vahel.

Suurpärane raamat enda teadmiste täiendamiseks kehakeelest ning psühholoogiast armastuse ja flirdi kontekstis. Erinevalt tavapärastest kehakeelt käsitlevatest väljaannetest, illustreerib käesolevat teost üle 70 erineva pildi, millele on lisatud kommentaarid fotodel olevate isikute kehakeele kohta. Lihtsalt ja põnevalt kirjutatud teos, mille abil enda teadmisi täiendada, meid kõiki kõige enam puudutava tunde – armastusega seonduvas.Ülli Kukumägi on aastaid õpetanud kehakeelt ja kommunikatsiooni ning valetamise tuvastamist. „Keha ja alateadvus reageerivad esimesena. Alles seejärel jõuame mõtete ja tegudeni,“ iseloomustab autor inimkäitumist. "Kehakeel paljastab ka peidetud tunded.“

"Kui kaugele on teadlased jõudnud inimaju kõige suuremate saladuste avastamisel? Inimkond teab väga palju maailmast enda ümber, kuid see, mis toimub meie peas, on jäänud siiani suuremas osas mõistatuseks. Mis toimub seal kummalises maailmas – inimmeeles –, mis teeb meid nii iseloomulikult inimlikuks? Teadvus ühendab aistingud, ettekujutused, tajud, mõtted ja mälestused ning vormib nendest ainulaadse sulami, mis moodustab meie isiksuse. Tänu sellele oleme teadlikud maailmast enda ümber ja iseendast. Kuidas on võimalik, et see kõik tekib justkui juhuslikult umbes kilogrammist ajurakkudest – see on üks maailma suurimaid lahendamata mõistatusi. „Sinu teadvuse saladustes“ viivad maailma juhtivad aju-uurijad ja New Scientisti meeskond lugeja põnevale rännakule läbi inimmeele, püüdes jõuda selgusele, mis see teadvus siis ikkagi päriselt on ning mida me võime selle kohta õppida siis, kui asjad viltu lähevad. Arutletakse selle üle, kas inimene suudab kunagi ehitada teadlikke masinaid, mida saame loomade teadvust uurides teada inimeste kohta, ja uuritakse vaba tahet. "