Книги, похожие на «Michel Bussi, Keegi pole süütu»

On 1980. aastad, sügav seisakuaeg, mil ihalus välismaiste asjade, olgu selleks siis pildiga kustukumm või firmateksased, ei olnud mitte ainult soov omada ilusaid asju, vaid tunne, mis neid omades tekkis: et sa oled natuke „vabam“. Autor kirjeldab sooja huumoriga äsja pioneeriks võetud Mai katseid leida kompromiss koduse kasvatuse ja õpetajate nõudmiste vahel. Lisaks peab Mai hakkama saama talle kaela määritud rühmapäeviku täitmisega, kuid kuidas seda teha, pole tal õrna aimugi. Raamat pakub äratundmisrõõmu neile, kes sel ajal noored olid, ja avastamisrõõmu neile, kel polnud „õnne“ selles ühiskonnas elada.Elo Selirand (1975) on režissöör ja kunagine pioneeripäeviku pidaja. Ta on kirjutanud stsenaariume telesaadetele ja-sarjadele ning avaldanud mitu raamatut: „Tormpuudlane“ (2018), „Viimane laev“ (2017) ja „…kes pole kunagi söönud homaari“(viimased pseudonüümi Aliis Jõe all).

Saja-aastane Eesti vabariik on parim näide sellest, kuidas suured muutused maailmas mõjutavad ühe riigi ja rahva teed ajas ja ruumis. Sajast aastast oleme olnud ise oma saatuse peremehed veel alla poole. See sunnib meid tähelepanelikumalt mõtestama, miks ja kuidas on maailma muutumine mõjutanud Eesti käekäiku. Sama tähtis on igal hetkel tajuda, mida just praegu maailmas toimuv võib Eestile kaasa tuua või millise võimaluse pakkuda.Kuigi Eestil on maailma suurtest muutustest päris palju karta, kaaluvad võimalused need ikkagi üles. Riikidevahelises konkurentsis on esimest korda oma eelised maailma liidriks kujunemisel ka väikeriikidel. Globaalne internet ja digitaliseerumine, mis on viimase neljakümne aasta üks märkimisväärsemaid revolutsioonilisi muutusi kogu varasemat inimkonna ajalugu arvestades, lubab Eestil olla unikaalses positsioonis ja seda tuleb kasutada.Ajakirjanik ja poliitik Marko Mihkelson avab raamatus laiale lugejaskonnale huvipakkuvalt oma nägemuse sellest, kuidas maailmas meie ümber toimub ajaloo suurim murdehetk. Käsitlemist leiavad teemad Venemaast Hiinani ja kliimamuutustest sõltumatute inimesteni.

Te viibite kunstinäitusel, näete seal eksponeeritud aktimaale ning mõtlete, et oleks õige põnev teada maalidel kujutatud naistest nii üht kui ka teist. Raamatus „Mõned kummalised naised“ pakub kunstnik ja kirjanik Toomas Vint teile sellise erakordse võimaluse. 2014. aasta kevadel Haus Galeriis eksponeeritud aktimaalid hakkavad raamatus kõnelema ja iga naine jutustabki teile oma meeliköitva loo.Raamat sisaldab 16 juttu ning 16 värvireproduktsiooni Toomas Vindi maalidest.