Книги, похожие на «Charles Perrault, Kaunitar ja koletis»

Miks loomapoe asukad ennast kehvasti tunnevad?Lassele, Maiale ja Mirandale hakkab tunduma, et keegi söödab loomadele mürki. Aga kes ometi võiks nii julm olla? Ja öösel näevad nad, kuidas keegi kauplusesse tungib …

Jaak Juske, kelle raamatud Tallinna ja Tartu unustatud lugudest on köitnud paljusid täisvasvanuid, on kirja pannud meie lähiajaloo laste jaoks arusaadavas ja põnevas võtmes.Mis mänge mängiti, kui arvutimänge polnudki? Milliseid komme sõid issid, kui nad olid nii sama vanad kui lapsed praegu? Kuidas sõbraga kinnominek kokku lepiti, kui mobiiltelefon alles ootas leiutamist? Kust tuli meie sinimustvalge lipp ning millised lipud lehvisid siis, kui issid-emmed lapsed olid? Miks vanadel fotodel kõigil lastel ühesugused kaelarätid kaelas on?Juske toob nostalgianaeratuse näole vanematele ja ajab silmad imestusest suureks lastel. Aga miljon miksi, mis lastel muidu täiskasvanute jutu kõrvalt kuulates tekivad, saavad vastuse.Köitvat teksti saadavad ühtaegu teravmeelsed ja lapselikult võluvad illustratsioonid, mille autoriks on noor kunstnik Merilyn Anvelt.

„Leelo Leevikese jõulukalendris” kohtate kõiki lastele tuttavaid Karulaane elanikke: mõmmide peret, Rebase-Rihot, Jänese-Jutat ning paljusid teisi. Selle raamatu peategelane on aga tubli jõululind Leelo Leevike, kes tahab kogu metsas jõulumeeleolu luua. „Leelo Leevikese jõulukalendris” esitatakse südamliku raamjutustuse sees 26 jõulu- ja talveluuletust: üks luuletus igaks 24 jõuluootuse päevaks, lisaks algus- ja lõpuluuletus. Luuletusi on nii tõsimeelseid kui ka lustakaid, nii et meelepäraseid salme jõuluvanale esitamiseks peaks siit leidma iga laps ja täiskasvanugi. „Leelo Leevikese jõulukalendris” leidub nii Heljo Männi juba klassikaks saanud lasteluulet (näiteks „Pääsukese näärid”) kui ka palju täiesti uusi, varem avaldamata luuletusi. Lastele pakuvad palju uurimis- ja avastamisrõõmu ka kunstnik Epp Marguste armsad ja detailirohked illustratsioonid. „Leelo Leevikese jõulukalendri” lugusid ja luuletusi loeb autor Heljo Mänd ise. Seega on e-raamatul ka kultuurilooline väärtus.„Leelo Leevikese jõulukalender” on ilmunud ka raamatuna (2005) ning kuulamisraamatuna CD-l ja allalaaditavana mp3-formaadis.Kunstnik: Epp MargusteLoeb: Heljo Mänd

Egmonti uus nooremale koolieale suunatud juturaamatute sari saab alguse siit! Esimesteks pääsukesteks on Lasse ja Maia detektiivilugude sarja kaks esimest raamatut. Martin Widmarki lihtne ja ladus keel, nutikas lugu ning Helena Willise isikupärased pildid teevad igast sarja raamatust vastupandamatu seikluse! Kümneaastasest klassikaaslastest Lassest ja Maiast on kiiresti saanud rootsi laste vaieldamatud lemmikud, kes troonivad oma raamatusarjaga juba kümme aastat Rootsi müügi- ja laenutusedetabelite tipus ning võtavad vastu ühe auhinna teise järel. Esimeses raamatus ootab lahendamist mõistatus, kus Muhammed Karaadi kullapoest kaob üks hinnaline teemant teise järel. Kõik viitab sellele, et süüdi on keegi töötajatest. Väikese Valleby linna politsei kratsib nõutult kukalt. Seetõttu pöördubki õnnetu poepidaja noorte detektiivide Lasse ja Maia poole.

Harri pilgutas Joonasele silma, torkas rätiku sees heeringa taskusse ja tegi kööki asja. Isa pani parajasti kohvimasinasse pulbrit, nii õnnestus Harril heeringas külmkappi sokutada. Ta läks tuppa tagasi ja näitas Joonasele rahulolevalt ülestõstetud pöialt. Nad hakkasid kiiruga koolikotte pakkima, kui äkki kostis köögist Ingeri hele naer. Poisid jooksid uudishimulikult kohale, kuid jäid uksel kohmetult seisma. Köögilaual rätiku peal vedeles tuttav heeringas, mida Inger, isa ja ema sõnatult tunnistasid. Inger oli hakanud kapist vorsti otsima ja avatanud sealt oma suureks üllatuseks ema uue siidisalli. Ema ahmis õhku. «Kes… kes… kes selle lollusega hakkama sai?» «Mis seal ikka pikalt arvata,» tunnistas Harri alistunult. «Eks ikka sinu vanem poeg nagu alati.» «Aga miks ometi?» oli ema nõutu. «Ma olen juba ammu igasuguste poiste tempudega harjunud, aga sellest ei saa ma tõesti aru, miks oli vaja heeringas pakkida minu teatrisalli sisse? On sinuga ikka kõik korras?» Selle peale ei osanud Harri midagi kosta. Ta ei saanud ju rääkida, kuidas asjalood tegelikult olid.