Книги, похожие на «Tommi Topelund, Kaugvaatluse käsiraamat. Esimene osa. TDS-meetod. Kaugvaatlusest ja –tajumisest, inimese kaasasündinud sensitiivsete võimete treenimisest ja nende igapäevasest kasutamisest»

Mis on see, mis tekitab inimeses sedavõrd tugeva iha millegi järele, nii et ta lõpuks harjub sellega nõnda, et ei kujuta elu enam teistmoodi ettegi? Miks mõned ettevõtted tabavad kliendi vajaduse ja suudavad sellest kujundada harjumuse, teenides nii miljoneid, ent teised mitte? Kas see on juhus või läbimõeldud ja planeeritav tegevus? Selles New York Timesi bestselleris juhib ajakirjanik Charles Duhigg meid ülipõnevate teaduslike avastusteni, mis selgitavad, mis harjumused õigupoolest on, miks nad meie elu üle valitsevad ning mis kõige olulisem – kuidas neist kasu lõigata.Kui täna hommikul ärkasite, mida te kõigepealt tegite? Kas hüppasite dui alla, vaatasite oma e-kirju või haarasite köögilaualt võileiva? Kas pesite hambaid enne või pärast enda kuivaks hõõrumist? Millist teed pidi te tööle sõitsite? Kui oma töölaua juurde jõudsite, kas tegelesite kõigepealt e-postiga, lobisesite kolleegidega või asusite kohe töö kallale? Kui koju jõudsite, kas panite jalga tossud ja läksite jooksma või valasite endale väikse napsi ja sõite teleka ees õhtust? Suurem osa meie igapäevastest valikutest võivad näida hästi kaalutletud otsustusprotsessi tulemusena, kuid ei ole seda teps mitte. Mingil hetkel oleme kõik teadlikult otsustanud, kui palju süüa ning millele töö juures kõige rohkem tähelepanu pöörata, kui sageli tarbida alkoholi või millal minna sörkjooksu tegema. Siis lakkasime otsuseid langetamast ning tegevus muutus automaatseks – see on meie närvisüsteemi toimimise loomulik tagajärg. Ühes 2006. aastal avaldatud uurimuses leiti, et enam kui 40% igapäevategevustest, mida inimesed sooritavad, ei olnud mitte otsused, vaid harjumused.Aegade jooksul on tehtud suuri pingutusi, mõistmaks, miks harjumused olemas on. Ent alles kahel viimasel aastakümnel on teadlased ja turundajad hakanud tegelikult aduma harjumuste toimemehhanisme – ning mis veel tähtsam, seda, kuidas harjumused muutuvad. Charles Duhigg on kogunud kokku suure hulga teadusuuringute tulemusi, viinud läbi kümneid intervjuusid teadlaste, ettevõtjate, turundajatega ja muude spetsialistidega ning oma elegantsel moel põiminud need kokku kaasahaaravaks jutustuseks harjumuste rollist meie isiklikus elus ning ettevõtete ja ühiskondade toimimises. „Harjumuse jõu“ keskne idee on: mõistes, kuidas harjumused toimivad, võime neid kujundada ükskõik millisel meile sobival viisil.Siit leiavad väärtuslikke näpunäited firmajuhid, müügivaldkonna inimesed ja turundajaid, et panna tarbijad oma tootest sõltuma, aga ka igaüks meist, et oma halvad harjumused kasulikeks pöörata. Raamatu lõpus on praktiline juhend harjumuste samm-sammuliseks muutmiseks.

Kuidas õng ise püüab?Mis mäng see tüdrukute ja poiste vahel käib?Mida arvab vihmauss?Kus ei ole kala, aga on?Mis juhtub, kui kallid naised undavad?Mis on paadi ja kalda vahel?Millal kala võtma hakkab?Kuidas püüdmata püüda?Mida kingib kala mees?Kui väike on tegelikult suur?Sellest ja veel rohkemastki kirjutab kaasahaaravas ja mõtlemapanevas juturaamatus “Nii suur kala!” kahe lapse isa Tarmo Tuule. Raamat on mõeldud põhikooliõpilastele ja täiskasvanutele.žanrimääratlus: täiskasvanute ja laste raamat

Me langetame iga päev otsuseid – selle kohta, mida osta või süüa, raha paigutamise või oma laste tervist ja haridust puudutavate küsimuste kohta. Kahjuks on meie otsused sageli halvad. "Nügimine" räägib sellest, kuidas me neid otsuseid teeme ja kuidas saaksime neid teha paremini. Paljude silmi avavate näidete ja mitmekümne aasta käitumisuuringute tulemuste abil näitavad nobelist Richard H. Thaler ja Harvardi ülikooli õigusteaduskonna professor Cass R. Sunstein, et mitte ühtegi valikut ei esitata meile neutraalsel viisil, ja et me oleme kõik vastuvõtlikud kallutavatele teguritele, mis viivad halbade otsusteni. Aga teades, kuidas inimesed mõtlevad, võime kasutada mõistlikku «valikuarhitektuuri», et nügida inimesi parimate otsuste poole, piiramata seejuures valikuvabadust.

“Kirjad tütrele” on aus, kohati naljakas, kuid peamiselt väga eluline sisevaade ühe noore naise emaks kasvamise teekonnale. Dagmar Lamp kogus kokku päevikukatked ning kirjad, mida ta hakkas kirjutama oma tütrele hetkest, mil rasedusest teada sai. “Kirjad tütrele ehk kuidas ma emaks kasvasin ja oma last kogemata maha ei tapnud” ei näita emadust üksnes roosilise ja mannavahuse nunnu-maailmana, lugeja ette tuuakse ka heitlused sünnitusjärgse depressiooniga, frustratsioonimomendid, aga siiski ka need maailma ja hinge paigast liigutavad hetked, mille nimel see raske teekond on ette võtmist väärt.See on sisevaade ema ja tütre kokkukasvamisse: intiimne, humoorikas, vaevaline, täis magamata öid ja lakkamatut nuttu. Kuid, mis peamine, see on raamat täis armastust.

Kui sul on laps, kelles on kõike „rohkem“ − tundeküllasust, kangekaelsust, energilisust, tähelepanelikkust, püsimatust –, siis see raamat on sinu jaoks asendamatu. Mary Sheedy Kurcinka ülipopulaarne „Isepäise lapse kasvatamine“ on lapsevanemate jaoks tõeliselt silmiavav ja samas rahustav – sa pole oma muredega üksi.See on raamatu kolmas, värskelt ümber kirjutatud ning uuendatud versioon. Siit leiad rohkem nõuandeid sammhaaval tegutsemiseks, konkreetseid näiteid, käitumisjuhiseid ja muid praktilisi soovitusi. Juba ainuüksi uus peatükk selle kohta, kuidas aidata lastel probleemideta magama jääda, on kurnatud vanemate jaoks kulda väärt.Kurcinka suur eelis peitub selles, et ta aitab isegi kõige frustreeritumatel vanematel näha ja hinnata oma laste tugevaid külgi. Ta annab praktilisi juhiseid, mille kasutamine aitab vältida laste karistamist.