Книги, похожие на «Brandon Sanderson, Kättemaksjad 3: Häda»

„Tukastame hommikuni,” ütleb Ardo ja kustutab tule. „Ma magan siis sinu kõrval. Kui sind muidugi ei häiri, et ma norskan.”Ent nad uinuvad päriselt alles vastu hommikut. Riided on voodi ees hunnikus maas. Rebeka teksade peal vedelevad Ardo aluspüksid, sealsamas on Rebeka pluus ja Ardo raske metallist püksirihm. Rebeka tajub, et ta hääl kõlab pimedas toas veidralt kumedana.„Ma ei tea, ma olen natuke noor nagu.”„Proovi aru saada, mina vaatan sind mehe pilguga.”„Sa oledki must kümme aastat vanem.”„Jah, ja tahan sind hirmsasti!”„Ma pole nagu valmis. Ma peaksin ka nagu päriselt tahtma.”„Jah, sul on õigus. Täiesti. A’ mis klassi sa lõpetad?”„Üheksanda.”Rebeka on oma klassi veidrik. Ta jälestab kooli, tuiab vabal ajal sõbrannadega vanalinnas ning kulutab kogu taskuraha kassettidele, raamatutele ja odavale veinile. Rebeka otsib ka armastust ning leiabki selle. Tõsi, armastus pole selline, nagu ta arvab, ega tule sealt, kust ta seda ootab. Aasta on 1998, alkoholi saab putkast kätte ööpäevaringselt ning tutvusi sõlmitakse trollipeatuses.„(Mitte just) armastuslugu” on Brigitta Davidjantsi (snd 1983) debüütromaan. See on kohustuslik raamat tänastele tüdrukutele, aga ka kõige neile, kelle tütarlapseiga jäi pöörastesse üheksakümnendatesse.

Me arvame, et ainult meie planeet on elamiskõlblik, sest me pole leidnud teisi sarnaste omadustega planeete. Tegelikult on meie päikesesüsteemis lugematu hulk omapäraseid taevakehi ja me lihtsalt ei tea, kes seal elab, või kas keegi seal üldse elada saab. Isegi paralleelmaailmade olemasolu ei saa välistada, sest me lihtsalt ei tea … Keegi ei suutnud seletada, miks selle muna seest ei tulnud välja mingi lihtne ja armas linnupoeg, vaid selline kummaline, veider, täiesti ebaharilik olevus. Ei, see pole lind, kuigi tal on tiivad seljas, kuid samas on tal ka väikesed pikad käed, peenikesed väljaveninud jalad suurte loperdavate jalalabadega ja kolmnurkse kujuga ebamäärase suurusega kõrvad.Lasteraamat „Võõrik” ei ole lihtsalt armas, väike ja magus lugu, vaid sügava alatooniga, veidrate tegelastega põnevusjutt. See on jutt, mis paneb mõtlema ja hoolima … Natuke julgust ja fantaasiat kulub lugemisel kindlasti ära.See on nii hea, et seda on raske käest ära panna …

Lugu poiss Andist, kes tunneb puudust vanaemast. Kõigil teistel lastel ju ometi on vanaema. Nii ei jää tal üle muud, kui luua endale kujutlustes vanaema, kellega koos satub ta kõikvõimalikesse põnevatesse sündmustesse, kuni nende majja kolib sümpaatne vanaproua, kellest saab Andile peaaegu päris vanaema.

Jõuludeni on jäänud neliteist päeva. Amber Brown teeb ettevalmistusi nii nagu tavaliselt. Talle meeldivad pühad ja kõik mis sellega seotud: kingituste hankimine, pakkimine ja avamine. Aga sel aastal tuleb jõuluaeg Amberi perre koos suurte muutustega. Tema isa on välismaalt tagasi ja üürib Amberi ja ema kodu lähedale korteri. Vanemad jagavad tema hooldusõigust. Paraku ei saa Amber varsti enam aru, kelle oma ta on. Talle tundub, et pool temast kuulub emale ja pool isale. Ta nagu ei olekski enam tema ise.Vanemad on paljudes asjades eriarvamusel. Ema ei luba Amberil kõrvadesse auke teha, isa ei tea sellest aga midagi. Ja nüüd otsustab tüdruk ise, kuidas tegutseda. Kõrvad peaksid ju ometigi temale endale kuuluma!?Paula Danziger (1944–2004) oli Ameerika kirjanik, kes kirjutas üle kolmekümne raamatu nii lastele kui ka noortele. Amber Brown on tema realistlike lastejuttude sarja peategelane. Ladusad ja humoorikad lood räägivad algklassides õppiva Amberi elust, tema suhetest sõprade ja vanematega.AVITAmiini sarja raamatud sobivad lugemiseks alates 8. eluaastast.

Hoolikalt varjatud perekonnaprobleemid tõukavad 14-aastase Anni tormiliste sündmuste keerisesse, mille keskel ta peab ise oma elupõhimõtetes selgusele jõudma, abiks vaid tema ema omaaegset punkarielu kirjeldav vana päevik. Raamatul 2000. aasta algupäraste noortejutustuste konkursi peapreemia, 2002. aastal Nukitsa konkursi 2. koht, 2002. aastal Eesti Kultuurkapitali lastekirjanduse aastapreemia nominent, 2008. aastal Lätis parima tõlkelasteraamatu preemia. Alates 2004. aastast on see ka Eesti koolide õppekavades.