Книги, похожие на «Albert Camus, Katk»

Echo Ridge’is tõepoolest EI OLE HEA olla iluduskuninganna.Elleryl tuleb kolida vanaema juurde, keda ta vaevu tunneb, ja asuda elama Echo Ridge’i – pealtnäha täiuslikku väikelinna, mis peidab endas süngeid saladusi. Kunagi jäi seal kadunuks Ellery teismeline tädi. Viis aastat tagasi jõudis üleriigilistesse uudistesse kooli iluduskuninganna mõrv ja tapjaks peetakse ikka veel Malcolmi venda. Nüüd näib, et mõrvar plaanib uut rünnakut.Kui veel üks teismeline tüdruk kaob, püüavad Ellery ja Malcolm meeleheitlikult saladuste jälile saada. Häda on selles, et saladused on ohtlikud – ja neist teadmine võib olla kõige ohtlikum asi.Vaheldumisi Ellery ja Malcolmi vaatevinklist kirjutatud põnevik rullub lahti mõnusalt hoogu kogudes, viib usutavalt eksiteele ja sisaldab vapustavaid süžeepöördeid.

Prantsuse kirjaniku Maurice Leblanci (1864–1941) kriminaalromaanide kangelane, härrasmees ja meistervaras Arsène Lupin on prantsuskeelsetes maades sama populaarne kui Sherlock Holmes või Hercule Poirot inglise kultuuriruumis. Lupin on üks neid romaanikangelasi, keda rahvas on alati armastanud, sest ta röövib rahakaid, veab ninapidi võimuesindajaid ja tunneb kaasa vaestele. Nagu ikka, suudab võitmatu ja võluv kelm kõige keerulisemadki olukorrad enda kasuks lahendada. Arvukatest seiklustest väljub ta alati terve naha ja kuningliku saagiga.„Härrasvaras Arsène Lupin“ sisaldab üheksat juhtumit meistervarga tegemiste kullavaramust. Lupini lugude instseneeringud on olnud suured õnnestumised, nende põhjal on valminud ka Netflixi samanimeline teleseriaal.Prantsuse ajakirjanik ja kirjanik Maurice Leblanc on eelkõige tuntud just tänu Arsène Lupini tegelaskuju loomisele. Leblanc sündis 1864. aastal Normandia ajaloolises pealinnas Rouenis Itaaliast pärit perekonnas. Varajases nooruses, pärast õpinguid mitmes riigis, siirdus ta Pariisi, kus tegutses ajakirjanikuna ja avaldas ka mõne ilukirjandusliku teose, kuid ilma erilise eduta. 20. sajandi alguses, kui Prantsusmaad tabas Sherlock Holmesi vaimustus, palus ajakirjanik Pierre Lafitte oma sõbral Maurice Leblancil kirjutada lühikese kriminaaljutustuse uuele ajakirjale Je Sais Tout. Ilma ühegi ideeta ja kurjategijatest midagi teadmata võttis Leblanc sule ja nii sündiski tema kangelane härrasvaras Arsène Lupin. Esimene lugu – „Arsène Lupini arreteerimine“ – ilmus 15. juulil 1905. Aastatel 1905 kuni 1941 kirjutas Leblanc kaheksa romaani ja kolmkümmend üheksa lühijuttu ning viis näidendit, mille peategelane oli Arsène Lupin.

Aleksei Konstantinovitš Tolstoi (1817–1875) looming on võrreldes teiste krahvist kirjanike Tolstoide omaga napp, kuid sugugi mitte vähem mõjukas. Kirjandus- ja teatrilukku on ta läinud ajalooliste tragöödiate triloogiaga, tema sõnadele loodud Tšaikovski romanss „Kesk voogavat balli“ on hästi teada igale selle žanri austajale. Koos vendade Žemtšužnikovidega lõi ta Kozma Prutkovi kuju, kelle lausest „Keegi ei saa hõlmata hõlmamatut“ on saanud käibefraas.„Vereimejas“ on Tolstoi esimene venekeelne proosatekst ja selles on kõike ülalnimetatut: tragöödiat, balle ja kahtlemata ka hõlmamatut, vnagu näiteks ellu ärkavad maalid ja asukohta muutvad majad. Kas inimeste seas liiguvad tõesti ringi vereimejad või on kogu lugu ühelt tegelaselt, riiginõunik Teljajevilt hinnangut laenates siiski „mingi allegooria, midagi metafoorset, hmm!“?

Sadie elu pole olnud kerge. Ta on üksildases väikelinnas omapäi üles kasvanud ning kasvatanud nooremat õde Mattiet, püüdes tagada talle normaalset elu ja kõigist raskustest hoolimata vee peal püsida.Aga kui Mattie leitakse surnuna, variseb Sadie maailm kokku. Pärast mõnevõrra käpardlikku politseiuurimist võtab Sadie nõuks ise õe mõrtsukas üles otsida ning asub teele, kaasas käputäis kesiseid juhtlõngu.Kui West McCray – populaarne raadiosaatejuht, kes teeb sarja Ameerika unustatud väikelinnadest – Sadie lugu kohalikus bensiinijaamas kuulma juhtub, asub ta kadunud tüdrukut otsima. Salvestades uut saatesarja, millel pealkirjaks „Tüdrukud”, käib ta Sadie jälgedes, et välja selgitada, mis tegelikult juhtus ja, mis kõige olulisem, leida tüdruk enne, kui on hilja.Courtney Summers on kirjutanud oma karjääri läbimurderomaani. „Sadie” on pingeline ja pinev romaan, mis naelutab su viimse leheküljeni paigale ja jääb painama veel pikaks ajaks.Kanada kirjanik Courtney Summers on kirjutanud hulga auhinnatud noorteromaane, sealhulgas „Cracked Up to Be” ja „All the Rage”. Tema viimane romaan „Sadie” on võitnud kümneid auhindu, millest olulisemad on Odyssey Award, Audie Award ja Edgar Award (noorteraamatute kategoorias). Paljudes riikides edetabeli tippe vallutanud raamat veetis New York Timesi noorteraamatute edetabelis lausa 30 nädalat.„Pingeline, pinev raamat väärkohtlemisest ja võimust.” – Publisher’s Weekly„Vapustav põnevik, pingul otsekui pillikeel. Suureks saamise lugu, ühtaegu jõhker ja tundlik. Valus draama armastusest ja kaotusest. See on „Sadie”: romaan mistahes vanuses lugejale, peategelane niisama kustutamatu nagu arm. Täiesti hiilgav!” – A. J. Finn, New York Timesi menuki „Naine aknal” autor„Kummitav, painav ja halastamatult jõuline raamat. „Sadie” haarab sind kaasa ega lase lahti enne, kui oled tunnistajapingis ära käinud.” – Veronica Roth, New York Timesi menuki „Lahkulööja” sarja autor„Värske, nüansirikas ja kiire tempoga narratiiv kõnetab noortekirjanduse lugejaid ning uurib laiemalt ühiskonna ja tõestisündinud kuriteo vastasmõju. Võimatu on mitte lasta sel liigutaval põnevikul end kaasa haarata. Südantlõhestav lugu, mida peab lugema.” – School Library Journal„Summers kerib meisterliku aeglusega lahti nii Sadie kui ka Westi uurimistöö, liigub edasi peibutavalt mõõdetud sammul.” – Booklist„Sadie” on närvikõdi pakkuv kõrgete panustega lugu – haarav põnevik, millele annab vürtsi tõestisündinud kuriteost kõnelev podcast’i-sari. Sa ei suuda seda käest panna enne, kui oled raamatu lõpuni lugenud.” – Stephanie Perkins, New York Timesi menukite „There’s Someone Inside Your House” ja „Anna and the French Kiss” autor

Vennad Grimmid panid „Lumivalgukese“ muinasjutu esimese variandi „Õnnetu laps“ kirja 1808. aastal. See jäi nende elu ajal käsikirja. Vennad Grimmid avaldasid „Lumivalgukese“ muinasjutu 1812. aastal oma suure muinasjutukogumiku „Laste ja kodu muinasjutud“ esmatrükis. Nad redigeerisid iga uue trüki jaoks oma muinasjutte, kuna nii lapsevanemad, kooliõpetajad kui ka kiriku esindajad kritiseerisid muinasjutte nende vägivaldsuse pärast. Näiteks asendas Wilhelm Grimm „Lumivalgukese“ teisest trükist alates kurja ja jumalakartmatu ema kurja ja jumalakartmatu võõrasemaga. Siinses väljaandes on kolm „Lumivalgukese“ varianti ja vendade Grimmide kommentaarid „Lumivalgukese kohta“.