Книги, похожие на «Richard Janno, Kassisaba poisid»

Evelin Kivimaa romaan „Armunäljaste festival“ näitab rokkaritest sõpruskonda, kes otsustab, et edaspidi on kogu nende elu festival: pidev kulgemine ühelt muusikaürituselt teisele. Romaan vaatleb seda teekonda läbi 18 aasta. Keskne teema on elu mõte, mida iga tegelane otsib omal moel. Otsinguid mõjutavad probleemid ja tunded, millega keegi just kokku puutub: HIV-positiivsus, Downi sündroomiga lapse sünd, rahahimu, kehakaalumure, psüühikahäired, mittetunnustamine jm. Raamat on varem armastusnovelle ja luulekogu ilmutanud Evelin Kivimaa esikromaan. Kokkuvõtvalt: Muusikafestivalid. Armastus. Seks. Elu mõte. Sulatatud juust. Siit leiab seda kõike. Mida ühelt raamatult veel tahta?

Winston Grahami „Poldarki” sarja teises raamatus on vaesestkaevuritütrest Demelzast saanud Ross Poldarki kaasa. Ta võiks pidada ennastõnnelikuks naiseks, ent paraku panevad perekonda tabanud rängad sündmusedproovile nii tema abielu kui ka armastuse. Õhus on ärevad ajad. Prantsusmaalon puhkenud revolutsioon ja Inglismaal on kuningas hulluks läinud, kamajanduses pole olukord kiita, üks kaevandus teise järel suletakse ja maadvõtab üha kasvav viletsus. Samal ajal kui Ross asub õiglustundest ajendatunakaitsma kaevanduste huve, teeb Demelza omaenda õilsate tungide ajel mehe seljataga asju, mida peab õigeks, ent millest vallanduv sündmuste ahel päädibkrahhiga. Kas Demelza suudab ehitada silla üle enda ja oma abikaasaerimeelsuste kuristiku, enne kui sellesse upub kogu nendeõnnelootus?„Demelza” on Winston Grahami 12-osalise ajalooliste romaanidesarja teine raamat. Sarja esimeste osade põhjal on valminud populaarne BBCteleseriaal. Kirjastuses Varrak on ilmunud ka „Poldarki” sarja esimene osa„Ross Poldark.

Järg raamatule Loojak I. Nõid.Eestlaste muistsest vabadusvõitlusest jutustava romaani teine osa, kus sündmustik kulmineerub Madisepäeva lahinguga ja Lembitu hukkumisega.

Poeet-sõdalane rändab läbi kõrbe, otsides naist, keda ta pole kunagi näinud. Tema kauge järeltulija püüab jälile saada kaotsiläinud araabia luule tähtteosele. Lahendamist ootab mõistatus, mille keskmes on ühesilmne ja pime džinn, kes suudab ajas rännata. Ali Baba koopas ei ela mitte nelikümmend röövlit, vaid hoopis filosoofid. Šahrazad pole „1001 öö” muinasjuttudest tuntud tütarlaps, vaid džinn, kes elab veel praegugi. Araablased mõtlesid kristluse välja paar sajandit enne Kristust. Maailma kõige kiirema kirja mõtles välja naine, kes ihkas vangistada aega.Saladustest, labürintidest, ennustustest ja mõttemängudest pulbitsev „Qāfi mõistatus” (2004) teeb vaimuka kummarduse araabia kultuuripärandile. Kuid eelkõige on see ülistuslaul keelele, kirjale ja luulele.Brasiilia kirjaniku Alberto Mussa (snd 1961) perekonna juured asuvad osaliselt Lähis-Idas ja tema teostes on alati tunda erinevate kultuuride värvikat koosmõju. Õppinud matemaatikat ja lingvistikat, on ta kirjutanud mitu teost Rio de Janeiro kirevast ajaloost, tõlkinud islamieelset araabia luulet ja uurinud Aafrika mõjusid Brasiilia kultuurile. Tema romaane on välja antud 16 keeles ja need on võitnud arvukalt auhindu.