Книги, похожие на «Epp Petrone, Kas süda on ümmargune?»

Nii, nagu ei ole võimalik pimedalt sündinule edasi anda lillede ja liblikate värve, ei saa ka tundetule kirjeldada seksuaalsust – seda on võimalik ainult ise tunnetada. Olen oma senistes romaanides seda kogu maailma elu liikuma panevat jõudu vaid põgusalt puudutanud; nüüd, juba kõrvalseisjana, pole see teema enam sedavõrd tabu, et mitte selle kaudu inimloomuse olemusele läheneda ja näha, et see ürgne jõud võib ennast väga mitmel viisil avaldada.Tegelikult on see raamat eksperiment – kas minus on veel 86aastasena säilinud midagi, mis suudab lugejat köita? Ma tänan kõiki, kes minu ajaviiteks kirjutatud romaanidest on osa saanud!Erik Tohvri, kodanikuna Hans-Erik Laansalu

„Kui sina oled selle ära unustanud, auväärt härra, siis las ma tuletan sulle seda ise meelde: ma olen sinu naine.” Nii kirjutab Napolis elav Vanda oma abikaasale Aldole, kes on äsja pere maha jätnud ja uue naise juurde läinud. Aastakümneid hiljem, kui Vanda ja Aldo on juba vanaks jäänud, murtakse ühel päeval nende korterisse sisse. Vägivaldne sündmus äratab ellu mälestused, mida seni hoolikalt luku taga on hoitud. „Seotud” räägib loo lahkuminekust ja perekonna lagunemisest. Vähesed kirjanikud on suutnud seda valusat teemat edasi anda sellise psühholoogilise meisterlikkusega, juhtides lugeja läbi erinevate tunnete kadalipu. Domenico Starnone (snd 1943) on Napolist pärit kirjanik, stsenarist ja ajakirjanik. Tema raamatute põhjal on valminud filme ja ta on Itaalia olulisima kirjandusauhinna Strega laureaat. „Siin on käsil nutikas mäng ja lugeja mõistab üsna ruttu, et on sattunud väga intelligentse kirjaniku meelevalda.”– Jhumpa Lahiri, kirjanik

Järjes raamatule „Kutsuge ämmaemand“ jätkab East Endispõetajana töötanud Jennifer Worth lugudega 1950ndate Londoni vaesteelust-olust ja neist, kellele ei pakkunud elu muud võimalust kui parandusmaja,kuid kes ennast sellest hoolimata välja rabelesid. Siin on lugu Jane’ist, kesNonnatuse majas koristas: tema sattus parandusmajja juba imikueas ja olioletatavasti aristokraadi vallaslaps. Peggy ja Franki vanemad surid pooleaastasevahega ja lapsed jäid lageda taeva alla … Kõik need lood annavad haaravapildi, parandusmaja varjudest, mis alati neid inimesi saatsid, aga niisamutivisadusest ja hingejõust, mis lihtsatel inimestel raskusi ületada aitas.