Книги, похожие на «Ли Чайлд, Kaotada pole midagi»

Armastades siiralt Steven Harlandit, põgeneb Audrey ometi armastuse eest, oletades, ja sealjuures mitte ilma põhjuseta, et Steveni vanemad, uhked inglise aristokraadid, ei kiida seda suhet heaks. Möödunud on kümme aastat ja asjaolude sunnil kohtuvad noored taas. Vastuolulised tunded, mis põimitud tihedasse, keeruliste vastastikuste suhete võrku, lisaks paar perekonna luukeret kapis – see on sasipundar, mida Audreyl ja Stevenil tuleb asuda lahti harutama, et leida lõpuks kauaigatsetud õnn.

Kunstnik Chrisann Brennani ja Steve Jobsi tütre Lisa lapsepõlv möödus pöörase kiirusega arenevas Silicon Valleys. Kui Lisa oli väike, jäi isa talle pigem müütiliseks tegelaseks, keda ta nägi õige harva. Tüdruku kasvades hakkas isa tema vastu rohkem huvi tundma ning Lisa ees avanes täiesti uus, villade, puhkuste ja erakoolide maailm. Isa tähelepanu oli põnev, kuid ta võis olla ka külm, kriitiline ja ettearvamatu. Kui Lisa suhted emaga hilises teismeeas pingestusid, koliski ta isa juurde, lootes, et tollest saab selline vanem, keda ta on alati igatsenud. See on osalt ühe keerulise perekonna kirjeldus, osalt armastuskiri 1970ndate ja 80ndate Californiale. Samas mõistagi ka köitvalt jutustatud täiskasvanuks saamise lugu.

Jõudnud elusügisesse, meenutab inimene paratamatult minevikku. Et olemine vähegi talutav oleks, tuleb leida jõukohast tegevust, mis on vajalik ja rõõmupakkuv. Nii on ka Voldemariga, romaanidest „Elujanu“, „Elamisjulgus“ ja „Elukargus“ tuttavaks saanud ettevõtliku ja kireva elukäiguga mehega. Lesepõlve pidav Voldemar tunneb üksindust, kuid elurõõmus ja reibas mees püüab sellele probleemile lahendust leida. Toris pensionäride jõulupeol kohtub ta meeldivate prouadega. Kas Voldemar leiab hingesugulase ja kuidas suhtub tütar isa püüdlustesse elu huvitavamaks muuta?Nostalgiasugemetega „Elusügis“ maalib värvika pildi Voldemari noorusest, sõja- ja kolhoosiajast ning pensionäride elust 2000. aastate alguse Eestis.

Ühel suveõhtul telgivad viis lapsepõlvesõpra oma salajases supluskohas, mahajäetud kivimurrus Lõuna-Rootsi vallseljakul. Gümnaasium sai äsja läbi ja kohe algab täiskasvanuelu. Meeleolu on rõõmus, kuid ka veidi nukker, kuna sõbrad mõistavad, et käes on aeg jätta hüvasti nii noorpõlve kui üksteisega.Kui koidab hommik, lebab järvevees noormehe surnukeha. Uurimine kinnitab, et tegemist on õnnetusjuhtumiga, kuid mitte kõik ei ole selles veendunud.Kahekümne seitsmeks aastaks jääb see juhtum haavana kohalike hinge. Kui vana politseiülema asemele tuleb mõrvauurija Anna Vesper Stockholmist, hakkab miski liikuma. Varsti pole Annal muid valikuid, kui avada 1990. aastast pärit toimik. Juhtum, millest vaid üksikud soovivad rääkida, kuid mida mitte keegi ei suuda unustada.„Täiuslik kriminull.” Dagens Nyheter„Anders de la Motte käsitleb klassikalist kriminulliteemat õrna käega, ilmutab suurepärast vaistu nii looduse kui ka väikese kogukonna intriigide ja õhkkonna tajumisel.” Skånska Dagbladet