Книги, похожие на «Alice Munro, Kallis elu. Sari "Ajavaim"»

Gereon Rath on uustulnuk nii Berliinis kui ka sealses kombluspolitseis. Äsja linna kolinud noor auahne komissar oli õnnetu eksituse tõttu sunnitud kodulinnast lahkuma. Ta on uues ametis kõrini tüdinud haarangutest ööklubides ja bordellides ning haarab võimalusest, kui satub kogemata silmitsi mõrvajuhtumiga. Kuid nõnda ärritab ta ohtlikku herilasepesa.Elajaliku piinamise jälgedega tundmatu laip on mõistatus, mille lahendamist mõrvakomisjon ei näi oluliseks pidavat. Aga Rath ei anna järele ning jõuab jälile Vene immigrantide ringkonnale. Vene opositsionäärid üritavad smugeldatud kulla eest relvi osta ja valmistuvad putšiks. Kulda ja relvi jahivad veel teisedki. Armusuhe mõrvarühma stenografeerija Charlyga ja mõrvagrupi siseinfo kasutamine omaenda erauurimise tarbeks ajavad Rathi elu aina segasemaks. Lõpuks saab temast endast kahtlusalune.Tegu on esimese raamatuga krimisarjast, mille tegevus leiab aset 20. aastate lõpu ja 30. aastate alguse Berliinis. See metropol mõjub oma rutakuses, värvikuses ja lõbujanus imekspandavalt modernsena – keset poliitilisi ja ühiskondlikke murranguid. Juba on esimesi märke kerkivast natsionaalsotsialismist. Viimast peab romaanikangelane veel süütuks asjaks ja lööb sellele käega. Sari on aluseks rahvusvahelisele teleproduktsioonile „Babylon Berlin“.

Lesestunud Saral pole uutes suhetes õnne ja ta jõuab järeldusele, et tõeline armastus saab inimesele osaks vaid korra elus. Seda hetkeni, kui naabermajja kolib ärritav, kuid samas vastupandamatult ligitõmbav Norman, kes lisaks kõigele otsib endale üheks õhtuks fiktiivset abikaasat.

Tegemist on kõige põhjalikuma (400 fotot, rikkalik nimeregister) ühe keskkooli sellele ajajärgule pühendatud väljaandega, mis siiani ilmunud. Tervikuks on püütud siduda arhiivimaterjalidel ja laiemal ajaloolisel taustal põhinev akadeemiline käsitlus ning memuaarne osa, mis lisab ajastu hõngu. II köide keskendub Tallinna Reaalkooli arengule aastail 1920–1940, mh sellele, kuidas pandi alus nõudlikkusele õpetamises (sh õpetajate elulood), õppimises ja koolikorras, kuidas kujunesid Reaalkooli traditsioonid ja vaimsus. Köite lõpupeatükk on pühendatud ühle nimekamale baltisaksa keskkoolile Eestis – Tallinna Saksa Reaalkoolile (1919–39), mille kohta pole eesti keeles senini ilmunud ühtegi käsitlust. Tavakohaste kooliajalugudega võrreldes on erandlikult ning erakordselt külluslik spordipoiste, kirjandus- ja näitemänguhuviliste, pilli- ja laulumeeste, kõnevõistluste võitjate vm aktivistide nimevalik, sh nt Ilmar Laaban, Ilmar, Olev ja Heino Mikiver ning paljud teised. Nii võivad nooremad põlvkonnad leida jälgi oma vaarisade või vanemate noorus- ja õpiaegadest, sh ka nende vempudest.

Raamatu sündmustiku inspireerijaks on Djatlovi kuru sündmused, kus üheksa noort mägimatkajat salapärastel ja siiani selgumata asjaoludel surid, kuid romaani põhirõhk on nii tolleaegse kui pisut hilisema Nõukogude eluolu kujutamisel, nähtuna väliseestlasest diplomaadi pilgu läbi.Igor Djatlovi juhitud üheksa matkajat lähevad Põhja-Uuralis mansi hõimu pühale Surnute Mäele ning hukkuvad külmas öös seni selgitamata asjaoludel. Mingi „jõud“ sunnib neid oma telgi seestpoolt katki lõikama ja kaljujärsaku poole jooksma, kus nad saavad surmavaid vigastusi. Kõik see huvitab väga turvalises Rootsis elavat eesti poliitpagulase poega Hannest, kes valmistub diplomaadikarjääriks Nõukogude Venemaal.Jõudnud Moskvasse ja tutvunud Sovjetimaa unesarnase tegelikkusega, teeb ta oma noorusest hoolimata tähtsa järelduse: meie planeedil on kohti, kus tunned end alati ebamugavalt, ja on asjaolusid, mis on valmis rikkuma väljaarenemata psüühikaga noore inimese, kes ei taha alluda käskudele ega sundidele. Seesama Sovjetimaa on Djatlovi kuru sümboliks.

Uppsalas külvab hirmu vägistaja, kes hiilib ohvritele ligi, uimastab nad süstiga, tõmbab koti pähe ja viib siis elajaliku teo lõpule. Toimunud on juba mitu kuritööd, aga keskkriminaalpolitsei mõrvajuurdluse osakond ei ole veel jalgu kõhu alt välja võtnud: Sebastian sõidab ringi mööda Rootsit ning räägib oma raamatutest. Teised uurijad, Torkel, Billy ja Ursula, on hõivatud oma muredega, ainult Vanja töötab ajutiselt Uppsalas ja uurib seda kohutavat juhtumit.Kui üks vägistamisohvritest surnuna leitakse, tuleb kogu meeskond jälle kokku. Jättes kõrvale omavahelised hõõrumised ja probleemid, asutakse juhtlõngade jälile: selgub, et ohvrid pole juhuslikult valitud. Mis neid ühendab ja miks tundub uurijatele üha enam, et väga paljud inimesed ei taha, et tõde ilmsiks tuleks?„Naine, kes ihkas õiglust” on kriminaalpsühholoog Sebastian Bergmani menuka sarja kuues raamat.