Книги, похожие на «Erik Tohvri, Kaldaliiva»

Tänapäeva krimikirjanduse tegelaskujude üks kuulsamaid esindajaid, Briti-Ameerika kirjamehe Lee Childi 24 romaani peakangelane Jack Reacher on üksildane sõdalane, kellel pole autot, krediitkaarti, telefoni ega omaenda relva. Reacheril ei ole lähedasi ega kodu. Tal puuduvad püsikaaslased. Kuid see-eest on tal olemas vääramatu õiglustunne, millest ta elus juhindubki.Jack Reacher on meie aja rändrüütel, kes kaitseb nõrku ja karistab kurje, keda aga on paraku palju ja kes on relvastatud. Seetõttu satub Reacher tihtipeale väga keerulistesse ja ohtlikesse olukordadesse, millest ta tuleb võitjana välja üksnes tänu oma ülimalt terasele mõistusele, rikkalikele elukogemustele, eksimatule vaistule ja karastunud keha sitkusele.Seekord on Reacheri vastaseks tervet maanurka kümneid aastaid hirmu all hoidnud ahnus, ülbus ja jõhkrus, taustaks uskumatult julmaks ja verejanuliseks väärastunud sugukihu.

„Esme Lennoxi kadumine“ on Maggie O’Farrelli lummav ja kiitust pälvinud gooti stiilis lugu peresaladustest ning otsatust vabadusest, mille annab meile tõde.Šikk ja sõltumatu Iris Lockhart peab Edinburghis väärtrõivaste poodi (ning üritab vältida oma abielus kavaleri), kui ühel päeval saab ta jahmatava telefonikõne. Vanatädi Esme – kelle olemasolust ei olnud tal aimugi – lastakse välja Cauldstone’i haiglast, kus teda on üle kuuekümne aasta kinni hoitud. Irise vanaema Kitty on alati väitnud, et ta oli pere ainus laps. Ent Esme dokumendid tõendavad, et ta on Kitty õde. Esme palgeil tunneb Iris ära oma isa näojooned. Esme tunnistatakse ohutuks – piisavalt terve mõistusega, et maailmas hakkama saada, kuid samas ka võõras, varjul hoitud pereliige, kes haiglast lahkudes kannab endaga kaasa hulga saladusi. Põimides meisterlikult kokku kolm jutustajahäält – Iris, Kitty ja Esme –, kirjutab Maggie O’Farrell lahti Esme traagilise ning painava puudumise põhjuse.

On 1950. aasta suvi ja kunagi nii suursuguses Buckshaw’ mõisas erutab lootustandva noore keemiku Flavia de Luce’ide meeli rida arusaamatuid sündmusi: nende ukselävelt leitakse surnud lind, kelle noka külge on kummalisel kombel kinnitatud postmark. Mõned tunnid hiljem leiab Flavia aga nende aiast kurgipeenras lebava mehe ja vaatab pealt,kuidas too teeb oma viimase hingetõmbe.See tekitab Flavias korraga nii vaimustust kui ka õudu, ning koos mõrvaga Buckshaw’s algab tema jaoks tõeline elu. “Ma tahaksin öelda, et kartsin, agasee ei olnud nii. Otse vastupidi. See oli kaugelt kõige huvitavam asi, mis minuga iial juhtunud oli.”Alan Bradley on Kanada päritolu kirjanik, kes saavutas tõelise tuntuse just Flaviade Luce’i raamatusarjaga, mille kaheksas osa ilmub inglise keeles 2016. aasta septembris. Flavia on 11-aastane keemiageenius, kelle lõputu uudishimu viib ta paratamatult kõiksugu sekelduste keskmesse. Nagu väike Miss Marple, kel abiks vanaonu Tarilt päritud keemialabor, lahendab ta mängleva kergusega kohalikke mõrvajuhtumeid. “Piruka magus põhi” on ilmunud juba 39 keeles.

Kallim kui kuld või kokaiinÜhe Rootsi loomaaia emaselt ninasarvikult eemaldatakse mõlemad sarved. Kolm meest leiavad end korraga ülemaailmsest salakaubitsejate ja korrumpeerunud diplomaatide võrgust: maailmakuulus rokitäht Rob Chazey, kes on kaotanud elu mõtte ega suuda enam oma sisemist tühjust taluda, vaesuses virelev aafriklane Daniel, kes ei saa enam oma lapsi toita, ja noor vietnamlane Than Vu, kes teeks kõik, mis tema võimuses, et oma unistuste naist endale võita. Neile lisandub Lõuna-Aafrika reservaadis töötav Thabisa, kes peab sisemist võitlust oma moraalsete põhimõtete ja vaesuse vahel, ent kellest saab olude sunnil Rob Chazey ainus liitlane võitluses ninasarvikute elu eest. Sellest tekib jaht, millest keegi kergelt ei pääse – ning viimaks pole enam selge, kes on jahimees ja kes saak …„Verekuu” on rahvusvaheline triller seadusevastasest ninasarviku sarvedega kaubitsemisest. See on terava sulega kirjutatud põnevik, mis kirjeldab üht maailma räpaseimat ja ohtlikemat äri, halastamatut mängu hävimisohus loomade ja inimeludega.

Juha Vuorineni päevikuvormis kirjutatud “Joomahullu päevaraamatu” sari on absurdne ja siiralt räme kolehuumor. “Mähkmelööve” jätkab sealt, kus saaga “Rasedusarmides” pooleli jäi. See on seinu sitapritsmetega tippiv ilustamata pilt ühe Soome isa elust nii selle headel kui ka kuradi halbadel päevadel.