Книги, похожие на «Петр Алешковский, Kala. Ühe rände lugu»

Kui tahan ausalt jutustada sellest, kuidas järgnev päevik on avalikkuse ette sattunud, siis pean enese seadma veidi halba valgusse. Seda päevikut, noore naise päevikut, pole ma leidnud pärast tema kirjutaja surma (avalikkusse pääsenud päevikute omanikud on enamasti ikka leidnud romantilise surma), seda päevikut pole selle omanik mulle kinkinud. Selle päeviku olen lihtsalt varastanud. Ning selle päeviku omanik elab noorena, imetelduna ja võib-olla ka õnnelikuna…

Ehk olete juba varemgi kuulnud minu Amarillo-jutte. Ta oli kollane kass, kes tuli meie juurde metsast, kui mu vend ja mina elasime veel väikeses palgionnis Puget Soundi kallastel. Ja ta oli neil päevil meie väga eriline sõber. Ta tulek meie majja oli äärmiselt suurejooneline ja ta lahkumine sama dramaatiline. Jutt kogumikust „Parimad kassilood“.

Ühel hilisõhtul ristuvad kolmeteistkümne rännumehe teed salapärases trahteris nimega «13 Rändurit». Järgneval kolmeteistkümnel ööl jutustab igaüke neist ühe õpetliku loo. Imelistest juhtumistest ja tarkuseteradest osa saamiseks on vaja vaid raamat avada ja sukelduda nende lugude imedemaale …

Rävel oli juba ukse juures, kui kuulis selja taga vaikset häält: „Doktor Rävel!” Ta pöördus järsult ringi. „Kas te võite mulle öelda, mis mul viga on?”„Teil on neerud haiged.”„Kas väga haiged, doktor Rävel?”„Jah, Rita.” Rävel nimetas teda enese märkamata eesnime pidi. „Tänan, doktor.”