Книги, похожие на «Alfred de Musset, Kaks armukest»

Kas oled kunagi külasaunas käinud?Kuulnud lugusid seljapesust või müstilistest saunavaimudest? Visanud leili 120 kraadises kuumas ja vihelnud koos naljalembeliste saunalistega? Leppinud omaenda alastusega ja leidnud üles ühispesu avalikud võlud? Mis need ühispesu võlud ongi?Kui Lasnamäel jalutaks sulle vastu üks õige tumedat verd tüüp, kas oskaksid siis aimata, et temagi käib igal laupäeval külasaunas? Või, et tema suured pruunid silmad on võitnud nii mõnegi kohaliku külaelaniku südame?Oled ehk kohanud mõnda külasauna pidulist või karmima käega kähmlejat? On sind hirmutatud külasaunas varitseva jalaseene või piiluaugu legendiga? Või ei heiduta see kõik sind sugugi, sest hindad vanade eestlaste looduslähedust ja mõtiskled salamisi ka esivanemate segasauna kombestiku üle? Aga ehk tead sedagi, et tänapäeval võib külasaunas kohata nii Lamborghinisid kui päris kosmonaute?Kõige suuremad seiklused on mõnikord peidetud õige lähedale – just nagu külasaun Eestimaal!Külasaunast tähtede juurde on kogumik ühe väikese külasauna lugudest, saunalistest ja nende seiklustest. Rännak kõige muhedamate ja kõige teravamate mõtete piirimail, kus pole üht ilma teiseta. Nali ja ühiskonnakriitika on põimunud justkui öö ja päev.Kuid see on ka lugu iseenda, oma juurte ja vanavanemate külastamisest – külasaun on üks müstiline koht!Pilet külasauna on 4 eurot, nõnda ka e-raamatu hind – kuid see sisaldab suisa 23 virtuaalkülastust!

Inimese saatuses on palju määramatust, aga ka iseenda kavandatut, kuid on vaid üks kriteerium, mis annab võimaluse oma soove ja unistusi täide viia: jäädes ellu on kõik võimalik.Romaan on tagasivaade ühe neljakümnendatesse eluaastatesse jõudnud naise elule. „Jäädes ellu“ räägib Raine Ilmeti noorusest, mis jäi eelmise sajandi viimasesse kümnendisse, ja naiseks olemisest uue sajandi algusest kuni tänapäevani välja.Kaubanduskeskuse kassas istumist kui tööd polnud Raine unistuste nimekirjas ja tema lapsepõlves ei osanud sellist ametit isegi kõige taiplikumad lapsed ette näha. Tütar Stellale polnud mõtet sellest kõigest kõnelda, sest teda ei huvitanud ema mälestused. Temal oli muudki teha, kui piinata end minevikuga, mida tema mälus polnud. Stella ei kommenteerinud seda, mida ta tundis, kuid mõtles, et tema tulevik saab olema teistsugune. Selleks oli tal vaja vaid ühte: jääda ellu, ja selles osas olid nad emaga sama meelt.