Книги, похожие на «Sheila O'Flanagan, Kadunud naine»

Rootsi aasta parim krimiromaani ja Suurbritannia tõlkekrimi pistoda auhinna pälvinud rahvusvaheline menuk Ta elab kaksikelu. Ühte koos armastatud naise ja kahe väikese pojaga, perega, keda ta tahab iga hinna eest kaitsta. Ja teist, salajast elu, kus teda ähvardab iga päev oht kõik kaotada.Ta on sunnitud ühes Rootsi rangeima režiimiga vanglas võimu enda kätte võtma. Politsei ülesandel. Maffia ülesandel. Ta adub, et nüüdsest peale on ta üksi ega saa kedagi usaldada, ja et sel hetkel, kui ta paljastatakse, muutub ta mõlema poole jaoks ühtemoodi ohtlikuks.Ta nimetab ennast Paulaks. Ta jäeti surema. Selleks et ellu jääda, on tal aega KOLM SEKUNDIT. Nüüd ka kinodes pealkirjaga „Informaator“

20.45. Muidugi on tõsi, et olen palju kordi kujutlenud, kuidas lähen ultraheliuuringule koos Markiga ja kuidas Danieliga – aga ometi mitte mõlemaga korraga. Ikka veel vallalisele ja lastetule Bridgetile, kelle bioloogiline kell tiksub juba kuuldavalt valjusti, saab osaks üllatus, et ta on rase. Aeg-ajalt kipub selle vägagi teretulnud seisundiga seotud rõõmu varjutama aga päris oluline ja vastikult ebamugav küsimus: kes on lapsukese isa? Kas lugupeetud ja korralik Mark Darcy, silmapaistev inimõiguste eestkõneleja? Või hoopis võluv ja vaimukas Daniel Cleaver, silmapaistev jobukakk? 19.00. Jääb mulje, nagu oleks nende kehastuses tegu ühe täiusliku mehe kahe poolega, kes üritavad terve elu teineteist üle trumbata. Ja nüüd etendab see komplekt oma näitemängu edasi mu kõhus. Juba tuntud headuses humoorikas ja liigutavas loos, mis räägib lapseootuspaanikast ja emadusõndsusest, aga ka seltskondlikust, töisest, tehnoloogilisest, kulinaarsest ja sünnituspabinaga koos käivast kaosest, on Bridget Jones – globaalne nähtus ja kogu maailma kõige armastatum üksiklane – tagasi, kõht ees. HELEN FIELDING on kirjutanud Bridget Jonesist raamatud „Bridget Jonesi päevik“, „Bridget Jones: täitsa lõpp“ ja „Bridget Jones: poisi järele hull“. Üksiti kuulus ta ka nende raamatute põhjal valminud filmide stsenaristide hulka. „Bridget Jonesi beebi: päevikud“ on tema kuues romaan. Tal on kaks last ning ta elab vaheldumisi Londonis ja Los Angeleses. „Helen Fielding on humoorikamaid briti autoreid ja koomiline Bridget Jones on geniaalne tegelaskuju.“ – Nick Hornby „Säravalt humoorikad lood!“ – Salman Rushdie

Traagiline õnnetus. Kõik juhtus väga kiiresti. Ta ei oleks saanud seda ära hoida.Või oleks?Sekunditega variseb Jenna Gray maailm kokku. Tema ainus ellujäämislootus on jätta kõik maha ja alustada kuskil mujal puhtalt lehelt. Jenna kolibki Walesi rannakülla üksikusse majja. Kuid kurja novembriõhtu mälestused, lein ja toonased hirmud, mis ta elule kriipsu peale tõmbasid, ei lase tal rahus olla. Just siis, kui Jennale hakkab tunduma, et tunneli lõpus paistab tema jaoks siiski valgus, saab minevik ta kätte. Tagajärjed on kohutavad… Kui nautisid „Tüdruk rongis” ja „Kadunud” lugemist, siis on see raamat sulle: ootamatute süžeepööretega kaasakiskuv psühholoogiline põnevik. „Ma lasen sul minna” tugineb tõsielulistele sündmustele ja autori väga isiklikele üleelamistele.***Clare Mackintosh töötas 12 aastat politseis, muu hulgas ka kriminaaluurimisosakonnas ja avaliku korra kaitsjana. 2011. aastal lahkus ta sellest ametist ning asus tööle vabakutselise ajakirjaniku ja meedianõustajana ning praegu tegeleb peamiselt kirjutamisega. Ta on ajakirja Cotswold Life kolumnist ning Chipping Nortoni kirjandusfestivali (www.chiplitfest.com) algatajaid. Tema debüütromaan „Ma lasen sul minna” (ingl k „I Let You Go”) ilmus 2014. aastal ja püsis Sunday Timesi bestsellerite esikümnes 12 nädalat. Raamat valiti 2015. aastal ka iTunesi poe parimate hulka. „Ma lasen sul minna” on tõlgitud rohkem kui 25 keelde ning seda on müüdud üle poole miljoni eksemplari. Raamat jõudis ka The British Book Industry Awardsi 2016. aasta debüütromaani lõppnimistusse. Autor elab Inglismaal Cotswoldis.***„Judinaid tekitav, vastupandamatu ja kaasahaarav, „Ma lasen sul minna” on peenelt kujundatud ja rabava süžeega romaan.” – Paula Hawkins, romaani „Tüdruk rongis” autor „Lugesin „Ma lasen sul minna” läbi kahe õhtuga; see ajas mind nutma (vähemalt kahel korral), õhku ahmima (korra) ja kõige rohkem pani siiski soovima, et ma oleksin selle ise kirjutanud. Haarav, autentne ja rahutukstegev: asjalik ja mõnusalt nutikas saavutus.” – Elizabeth Haynes, raamatu „Nurka aetud” autor „Väga julge ja kütkestav debüüt selliste sisulahendustega, mis tegid mind kadedusest roheliseks.” – Mark Billingham, krimikirjanik„Väga veenev, on ju Mackintosh endine kriminaaluurimistöötaja. Nii hea debüütromaan tähendab küll kaotust politseiridadele, ent võitu krimikirjandusele. Palun veel.” – Sunday Mirror„Üllatava pöördega pingeline psühholoogiline põnevik.” – Daily Express„Mackintosh on oma emotsionaalse debüütraamatuga loonud erakordse õhustiku.” – Alex Marwood, raamatu „Tapja kõrvalkorterist” autor

Sussexi rannikult leitakse teismelise laip, millel puuduvad elutähtsad elundid. Veidi hiljem tuleb päevavalgele veel kaks laipa.Leitud surnukehade juhtumit uuriv Roy Grace jõuab jälile Ida-Euroopast lapsi smugeldavale jõugule. Peagi leiab Grace end ühe tänavalapse elu nimel ajaga võidu jooksmast, samas kui üks meeleheitel ema ei vali enam oma tütre päästmiseks vahendeid.

TAGASIPILK KÄIDUD TEELETeekonna lõpul vaadatakse ikka tagasi ja meenutatakse teel läbielatut. Arvan, et mind lapsena kasvatanud vanaisa Alfred, eluaegne eesti keele õpetaja, võiks oma tütrepojaga rahul olla, sest tänu temale hakkasin juba nelja-viie aastasena raamatute ja kirjanduse vastu huvi tundma. Nii olengi läbi elu olnud kahe isanda teener: tehnika, mis andis leiva, ja kirjandus, mis tõi rõõmu ja rahuldust. Oma vanaisale Alfredile pühendan käesoleva raamatu nimiloo – ülevaate tema kodutalu käekäigust läbi aastakümnete, mis ilmub esmakordselt.Peale selle on siia raamatusse koondatud minu põhitöö kõrval kirjutatud lühiproosat, samuti ka paar viimastel aastatel ilmunud, aga ka mõned seni ilmumata lühilood. Novell „Udu teel“ on minu debüütteos, mis märgiti ära 1963. aasta „Loomingu“ novellivõistlusel, kannab tolle ajastu pitserit ja on ära toodud originaalkujul. Jutustusena loetav on ka filmistsenaarium „Tuuline saar“, mis sai 1977. aasta võistlusel II (tol võistlusel kõrgeima) preemia. Režissöör Veljo Käsperi muudetud stsenaariumi järgi valmis sellest „Tallinnfilmis“ 1982. aastal film „Pihlakaväravad“. Novelli „Päevast päeva“ kirjutasin oma toonase ettevõtte Venemaalt tulnud direktori kohta ja see tähendas mulle uue töökoha otsimist. Ka teised lühemad novellid on sündinud tõsielust. Nii et – head lugemist!