Книги, похожие на «Kadri Mölder, Kui aju puhkab. Praktiline teejuht ajukahjustusega inimesele ja tema lähedastele»

Vägivallatu suhtlemine (VVS) on meetod kaastundlike suhete saavutamiseks, mille töötas välja 1963. aastal Marshall B. Rosenberg, kes on seda sestsaadik pidevalt täiendanud. VVS pakub põhitõdede raamistikku ja oskusi, lahendamaks inimeste probleeme kõige intiimsematest muredest kuni globaalpoliitiliste konfliktideni.

Selles raamatus ei räägita teile, kui vahvasti aju toimib. Vähemalt ei jää esmapilgul sellist muljet. Sellest raamatust ei saa ka lugeda, kui täiuslikult aju töötab. Ta nimelt ei tööta täiuslikult.Paljud inimesed usuvad, et probleemide lahendamiseks ja edu saavutamiseks tuleb pingelisemalt, tõhusamalt ning keskendunumalt töötada. Sedasama suudavad aga kahjuks ka masinad. Meie seevastu eksleme pidevalt õigelt rajalt kõrvale, oleme ebatäpsed ja hajameelsed. Me teeme valearvestusi ja hindame valesti aega. Kuid just nende vigade tõttu tulevad meile pähe uued ideed ja head otsused.Henning Beck (snd 1983) näitab võluvalt, miks aju väidetavad nõrkused on hoopis tema salarelvad; miks meie suurim mõttejõud on sageli varjul vales mõtteviisis ja kuidas saaks neid aju tõelisi tugevusi kasutada selleks, et mõelda loovamalt ja tegutseda tõhusamalt.Henning Beck kirjeldab uskumatult ilmekalt, kuidas meie aju vigu teeb. Ja seda tehes kasutab ta enda aju veatult. Paradoks.– Vince Ebert, füüsik ja koomik

Meie meelel on suurem infotöötlusvõime kui kõigil Maal leiduvatel arvutitel, ruuteritel ja internetiühendustel kokku. Näiteks on aju tillukeses, umbes liivatera suuruses tükikeses sada tuhat neuronit ja miljard sünapsi, mis kõik omavahel infot vahetavad. Aju on meele superarvuti, mis võib siduda sada triljonit bitti infot.Niisiis on meie kasutuses hämmastav võimsus, aga kuidas me seda kasutame? Meelt saaks kasutada palju paremini. Umbes poole ärkveloleku ajast mõtleme millelegi muule kui hetkel toimuvale. Sageli püüame teha mitut asja korraga, kuid hiljutised uuringud näitavad, et selline rööprähklemine vähendab märkimisväärselt meie üldist jõudlust.Me teadvustame vaid murdosa sellest, mida mõtleme, tunneme ja tajume, seepärast me enamasti ei märkagi, kuidas käitume ja miks just ühel või teisel moel. Seda võiks võrrelda olukorraga, kus meie käsutuses on suur moodne kruiisilaev, kuid ookeanireisi asemel popsutame sellega ainult sadama läheduses.Meel töötab suurema osa ajast automaatselt. Me ei teadvustagi seda ja püsime seetõttu harjumuste kitsas ringis. Vaimselt, emotsionaalselt ja käitumuslikult toimime ikka nii nagu alati – ja ka tulemus on selline nagu alati.Mõnikord õnnestub küll piiridest välja murda ja midagi teisiti teha, kuid suure tõenäosusega ei saa neist uutest lahendustest ja headest kavatsustest harjumust ning automaatrežiim jätkub. Siiski saame palju paremini toimida, tuleb ainult õppida oma meelt tõhusamalt kasutama.Selle raamatu eesmärk on aidata meelel automaatrežiimist sagedamini välja tulla. Seda on võimalik teha ja see muudab elu palju paremaks. Muutume paindlikumaks, meie suhted on tugevamad ja me suudame ootamatute olukordadega paremini toime tulla. Oleme erksamad, elavamad ja loovamad. Selleks on vaja pühenduda raamatus toodud nõuannetele vaid 10 minutit päevas.

416 lkTeadlased on üle kümnendi püüdnud töötada välja „roosat tabletti“, mis mõjuks naistele nagu Viagra meestele. Miks pole see õnnestunud? See raamat teeb selgeks, miks säärasest tabletist ei leia kunagi lahendust.New York Timesi bestseller „Leia oma kirg“ on ladusas keeles kirjutatud teaduslik ülevaade naiste seksuaalsuse toimimisest. Teadusuuringud näitavad, et rahuldava seksielu saavutamisel pole tähtsaimaks faktoriks mitte see, mida ja kuidas voodis teed, vaid see, mis tundeid see sinus tekitab. See tähendab, et stress, meeleolu, usaldus ja kehapilt pole naiste seksuaalse heaolu kõrvalised faktorid, vaid asuvad selle keskmes. Kui neid tunned ja mõjutada oskad, saad luua endale parema ja nauditavama seksielu kui võimalikuks pidasid.„Raamatu „Leia oma kirg“ lubadus on see: ükskõik kus sa oma seksuaalsel rännakul parajasti oled, kas sul on vapustav seksielu ja tahad selle vapustavust laiendada või oled raskustes ja otsid lahendusi, õpid sa midagi, mis parandab su seksielu ja muudab seda, kuidas mõistad seda, et sa oled seksuaalne olend. Ja avastad, et isegi kui sa end nii ei tunne, oledki juba seksuaalselt terviklik ja terve,“ kirjutab autor Emily Nagoski sissejuhatuses. „Nii ütleb teadus. Võin seda tõestada.“Seksuaalhariduse koolitaja Emily Nagoskil on Indiana ülikoolist doktorikraad tervisekäitumises väitekirjaga inimeste seksuaalsuse teemal. Pärast kaheksat aastat lektorina töötamist reisib ta nüüd ringi, koolitades tervishoiutöötajaid, üliõpilasi ja muid huvilisi seksuaalse heaolu teemal üle kogu maailma.

Kes ei teaks mõnd sarnast lugu: nad on isa ja poeg, aga nende teed läksid lahku, sest poeg anti varakult võõrastele kasvatada. Aastate möödudes kohtuvad nad juhuslikult taas: mõlemad istuvad samas Arizonase vanglas, mõlemad on süüdi mõistetud ettekavatsetud mõrvas ja mõlemad tunnevad suurt huvi male vastu. Sellesed juhtumid on viinud diskussioonini: kas on olemas kurjategija või mõrtsuka geen? Või on see lihtsalt kuri juhus? Kas te pole esitanud endale küsimust, miks on inimesi, kes kunagi palju ei söö, aga sellegipoolest lähevad paksuks? Millised näevad välja mu tulevased lapsed? Miks elavad mõned inimesed “teenimatult” igivanaks, kuigi nad purjutavad ja suitsetavad, ning miks nii mõnigi tervise- ja spordifriik viskab varakult lusika nurka? Kas Kristusel on järeltulijaid? Kas geenid teavd, kes minust kord saab: modell, poliitik või sarimõrtsukas? Kas geneetik teab, millised haigused mind ohustavad? Kas ma olen tõepoolest abitult oma geenide võimuses? Ehk leiate vastuse mõnele neist küsimustest just sellest raamatust.