Книги, похожие на «Susan Luitsalu, Ka naabrid nutavad»

Romaan eesti rahva raskest elust mõisahärrade rõhumise all. Rängas olukorras ei jää rahval muud üle, kui krabada endale kõike, mida kätte saab, olgu siis naabri sahvrist, mõisaaiast või teede ristmikul vanakurja käest. Loomulikult on mängus ka kõiksugused kratid, tondid ja kollid, kes varitsevad põõsas, silmad põlemas, et paljukannatanud külainimestele veelgi enam kurja ja kahju tekitada.Illustreeritud eriväljaanne valmib romaani 20. aasta juubeliks.

„Kosmose pikk vari“ on lugu kaevanduslaeva kapteni Kalle Moskari ohtlikust ja seiklusterohkest elust. Röövellikud korporatsioonid, tulnukad, uued tehnoloogiad ja nende ohud ning kosmilised kataklüsmid. Romaani tegevus toimub enamjaolt kosmoselaevades ja väikeplaneetidel ning tegemist on Eesti ulme ehk kõige kosmilisema teosega.

Aateromaaniks nimetatud „Riigi saladuse“ aine on Piibli sündmused paasapühadest nelipühadeni. Kogu tegevus toimub 30. aasta kevadel pKr 40 päeva jooksul. Haritud ja jõukas roomlane Marcus Mezentius Manilianus saabub Jeruusalemma päeval, mil Jeesus risti lüüakse. Ta näeb seda väga detailselt kirjeldatud sündmust pealt ja käib kaljuhauas, kuhu Jeesuse surnukeha viidi ja kus surnukeha enam ei ole, on vaid surilina. Siit saavadki alguse Marcus Mezentiuse küsimused ja otsingud. Kes oli see ristil surnud kuningas, kas ta tõesti tõusis surnust üles ja mis on tema riigi saladus?„Riigi saladuse“ esimene tõlge eesti keelde ilmus 1965. aastal Kanadas, tõlkijaks Johannes Aavik. Nüüd ilmub „Riigi saladus“ Piret Saluri uues tõlkes. Sisulises mõttes eelneb „Riigi saladuse“ tegevustik 2013. aastal eesti keeles ilmunud Waltari „Inimkonna vaenlastele“ (orig. 1964), aga et „Inimkonna vaenlased“ oli eesti keelde varem täiesti tõlkimata, siis mõjutas see ilmumisjärjekorda. „Inimkonna vaenlased“ on „Riigi saladuse“ peategelase Marcus Mezentius Manilianuse poja Minutus Lausus Manilianuse mälestused 46.–79. aastani pKr. 376 lk

Arvatavasti on paljud naised oma elus teda kohanud – kena, abivalmis, armastusväärset noorepoolset meest. Meest, kes oskab südantvõitvalt naeratada, kes üritab igapäevamuredes lohutust pakkuda ja sellega ükskõik kelle hallivõitu argielus kogunisti uue, särava lehekülje pöörata. Meest, kes oma päikeselise olemusega nii mõnegi abielus eevatütre võrdlema ja südant valutama, võibolla isegi kahetsema paneb, et tema abikaasa selline ei ole… Aga – kas ta on ikka niisugune, omakasupüüdmatult abivalmis? Võibolla on tegemist hoopis liblikapüüdjaga? Või on ta ise kirevalt kaunis liblikas? Äkki koguni salakaval mürgiliblikas?