Книги, похожие на «D. A. F. de Sade, Justine ehk Vooruse õnnetused»

Aasta 1342 on Liivi- ja Eestimaal rahutu. Võõramaiste isandate omavaheline kemplemine võimu pärast ning kisklemine piirinaabritega ei lähe mööda ka põliselanikest, kes pole ikka veel kaotanud lootust ikestajad oma maalt välja kihutada.Saaremaa Pöide kihlakunna ülikutütar Marja kistakse isa ootamatu surma järel hõimkondade vahelisse võimuvõitlusse, kus on kaalul palju rohkem kui vaid temale kuuluv Undimetsa mõis. Kaunile saarepiigale heidab silma Pöide linnuse saksa soost vahtmeister, kes pole aga ainus, keda kirg noore naise vastu tegutsema paneb.Vana Hauküla kabeli dominiiklasest preester Meinhard teab, et saarlased ei valeta, aga nad jätavad rahulolematust tundes alati miskit ütlemata. Seda tõde tuleb kõige kibedamal kujul kinnitada Pöide ordulinnuse foogtil Arnoldil, kes pärast üht kiirustades tehtud surmaotsust teda painavatest unedest enam kuidagi lahti ei saa.Mehis Tulk (snd 1967) on staažikas ajakirjanik, kes enam kui paarikümne aasta jooksul on teinud nii raadio- kui ka teletööd, kuid suurema osa ajast tegutsenud kirjutavas pressis. Praegu on ta ametis maakonnalehes Saarte Hääl. Tulgi esimene ilukirjanduslik katsetus ilmus 2012. aastal värsikogumikuna „Nüüd. Enne. Pärast“. Sestpeale on autor pühendunud ajaloolisele belletristikale. Romaanisarja „Maa ja Taeva mõrsja“ esimene osa „Foogt“ valmis aastail 2012-2016.

Mida õigupoolest tähendab see, kui inimene ütleb, et ta on üht või teist raamatut lugenud? Kust jookseb piir lugemise ja lehitsemise, mittelugemise ja unustamise vahel?Väljakutsuva pealkirjaga teoses kutsub prantsuse esseist, kirjandusõppejõud ja psühhoanalüütik Pierre Bayard (sünd. 1954) meid mõtisklema raamatute ja nendest rääkimise üle ning eelkõige ületama raamatu mittelugemisega seotud häbi, näidates, et raamatute tundmaõppimiseks võib olla tõhusamaidki viise kui nende lugemine. Oma väidete kinnituseks toob ta ohtralt näiteid kirjandusklassika vanemast ja uuemast ajaloost.Raamatu lõpus on tõlkija Tanel Lepsoo saatesõna, mis autori väidetega polemiseerib ja neid edasi arendab.

Kohutav avastus muudab paradiisis mesinädalaid veetva täiusliku paari elu igaveseks – pingeid täis psühholoogiline põnevusromaan on ideaalne valik Ruth Ware’i, Paula Hawkinsi ja Shari Lapena loomingu austajatele.Kas olete kunagi endalt küsinud, kui kaua aega kulub haua kaevamiseks?Enam pole tarvis sellega pead vaevata. Catherine Steadmani peibutav hääl hoiab teid tema debüütromaani lehekülgi keerates vaevata oma kütkeis. Teravalt läbinägelik ja põnevaid keerdkäike täis „Vees on asju“ ahvatleb lugejat silmitsi seisma lootustega, mille külge me meeleheitlikult klammerdume; ideaalidega, millest ihkame loobuda, ja täiuslike valedega, mida endale ette söödame.Mida teeksite teie, kui üks lihtne valik võiks teie elu muuta?Erin on professionaalse läbimurde piiril olev dokumentaalfilmide tegija, Mark suurte plaanidega nägus investeerimispankur. Kirglikult armunud paar suundub unistuste mesinädalaid veetma troopilisele Bora Bora saarele, kus nad naudivad päikest, liiva ja teineteise seltskonda. Ja siis, kristallselges sinises meres akvalangiga sukeldudes, leiavad nad veest midagi …Kas unistuste elu on tegelikult hoopis reaalsuseks saanud õudusunenägu?Noorpaar seisab ootamatult silmitsi ohtliku valikuga: kas nähtust rääkida või oma saladust varjata. Nad ei tee ju kellelegi midagi halba, kui nad asja enda teada jätavad? Nende otsus vallandab hävitava sündmusteahela …Catherine Steadman (snd 1987) on Briti näitleja ja kirjanik. Ta on mänginud mitmetes teleseriaalides (sh „Downtown Abbey“, „Lewis“, „Holby City“) ja filmides ning esinenud Londoni West Endi teatrites. 2016. aastal oli ta Laurence Olivier’ teatriauhinna nominent. „Vees on asju“ on tema esimene romaan.