Книги, похожие на «Madli Lippur, June/Julien»

Rostrogordo on renoveeritud linnus Melillas Põhja-Aafrikas. Sinna asutab rahvusvaheline organisatsioon ISH raadiojaama ja teabekeskuse. Sellel on omapärane sihtmärk – ennistada Aafrikas vana hea inimsöömise komme, et vältida näljaste massilist rännet Euroopasse.Ettevõtmise turvaülemaks satub endine eestlasest politseinik Jaak Kasesoo (pseudonüüm), kes on ka raamatu autor. Põnevik on küll kirjutatud mitu aastat tagasi, ent prohvetlikul viisil on Kasesoo näinud ette nüüdset rahvaste rännet.

„Vahvlist südamed“ on lugu naabripoisi Trille ja naabritüdruku Lena sõprusest, seiklustest ja vahvlitest. Trille ja Lena elavad väikeses rannakülas ning mõtlevad koos igasuguseid vahvaid asju välja: nad ehitavad majade vahele köisraudtee, mängivad Teist maailmasõda ja teenivad tänavamuusikutena raha. Tihti juhtub aga nii, et laste lõbusast ettevõtmisest saab pöörane seiklus, mille tagajärjed on ettearvamatud. Õnneks on olemas vanaisa ja täta-memm, kes hädas appi tulevad. Aga mis saab siis, kui juhtub midagi niisugust, et mitte keegi ei saa enam aidata? Maria Parr kirjutab kaasahaaravalt ja suure soojusega nii rõõmsatest kui ka tõsistest asjadest, sõprusest ja igatsusest selle järele, et inimene, keda sina kalliks pead, vastab sulle samaga. Maria Parri (snd 1981) esikraamat „Vahvlist südamed“ võitis Norra kriitikute poolehoiu. Raamat on Brage auhinna nominent ning 2011. aastal vändati selle põhjal Norras telesari. „Vahvlist südamed“ on tõlgitud enam kui kümnesse keelde. Laiema tuntuse saavutas Parr 2009. aastal lasteraamatuga „Vilgukivioru Tonje“, mille eest ta on saanud rohkesti mõjukaid kirjandusauhindu. „Vilgukivioru Tonje“ on ilmunud ka eesti keeles.

Üksikisiku roll ajaloos on tihti väga suur. Eriti käib see riigijuhtide kohta. Nende otsustest sõltub, kas rahvas saab rasketel hetkedel toetuda oma riigile või jääb tal üle vaid võõraste armulikkusele loota. 1939. aasta sügisel Eesti valitsuse poolt langetatud otsusest, sõlmida Nõukogude Liiduga baaside leping, sai alguse alanduste tee kogu rahvale, mille kurbi mõjusid maitseme praegu ja ilmselt veel kaua tulevikuski. Päts ja Laidoner koos võinuks toimida ka teisiti. Sellisest teisest võimalusest räägibki see raamat.

Keerulise saatusega ulmeromaan, esmakordselt tervikuna eesti keeles! AmetnikCandide satub pärast helikopteriõnnetust Metsa. Ta jääb elama metsakülla,unistades tagasi Linna minekust. Metsas aga valitsevad «sõbratarid», keskoolnute abil külaelanikke hävitavad. Ametnik Perets elab Linnas, olles jubakaua unistanud Metsa minekust. Lõpuks lõpeb tal luba kohale jääda, kuidtalle ei anta luba lahkuda…