Книги, похожие на «Jaak Kasesoo, Juhtum Rostrogordos»

Nahidil on jäänud elada kuus kuud. Vähemalt nii arvavad arstid. Kuid Nahid pole inimene, kes kedagi usuks. Ta lükkab tagasi talle pandud vähidiagnoosi ja arsti, kes selle pani. Tema sisemine meelepaha on ühtlasi kantud põlgusest selle elu vastu, mis talle antud on, ja teadmise vastu, et see jätkub varsti ilma temata. Ta tunneb end olevat üksi oma haiguse ja mõtetega. Ta igatseb oma tütre Arami järele, kuid ei saa temaga kuidagi ühele lainele. Haiguse karm silmus tõmbub koomale ja Nahid tahaks kaitsta Arami valu eest. Ta saab aru, et ta peaks seda tegema. Sest mida muud on üks tütar kui keegi, kes on siia ilma sündinud jagamaks oma ema valu?Esitatud raevuka purskena, on „Sellised me oleme” lugu juurtetusest ja kaotusest, see on jutustus tugevast, kuid piinavast suhtest emade ja tütarde vahel.Oma väga otsese ja mõjusa stiiliga esitab Golnaz Hashemzadeh Bonde meile raskeid küsimusi. Mida me anname edasi oma lastele? Ja mida me võlgneme neile, keda armastame?

Erasmus Levine’il on väga harukordne töö. Kui Ühendriikide president on välisreisil, seisab Erasmus temast alati paari meetri kaugusel, käes mapp, mida presidendile ulatada, kui olukord peaks seda nõudma. Mapis on koodid, sidevahendid ja kõik muu vajalik, et president saaks anda käsu tuumarelvade kasutamiseks. Erasmus hindab oma töö vastutusrikkust, on selle üle uhke. Või siis mitte?Erasmuse perekond ja naabrid on kindlad, et tema tööks on üliõpilastele filosoofia õpetamine ning et loengute andmiseks viibib ta vahel nädala-paari kaupa kodust eemal. Või siis mitte?Väikese poisina seletas Erasmus emale, kuidas kirjutada salakirju, ning mõtles välja ka koodi, mida teadsid vaid tema ja ta ema. Ema on ammu seniilsena hooldekodus, järsku võtab aga keegi Erasmusega just seda koodi kasutades ühendust. Kes ja miks?Et vabaneda ohust, mida tuumarelvad inimkonna tulevikule kujutavad, oleks kõige õigem tuumapomme sisaldavad sõjaväebaasid õhku lasta. Või siis mitte?Hoogsalt algava tehnopõneviku iga peatükk pakub rohkem küsimusi kui vastuseid, kuid sekka ka harivaid seiku tuumafüüsika arenguloost.

«Pärsia kirjad» on satiirižanri põhjapanevamaid teoseid maailmakirjanduses. Et aga «Pärsia kirjade» huumor ja satiir meile mõistetavad oleksid, oleks ehk kohane meenutada ajastut. Louis XIV, valitsenud suurriiki 74 aastat (kauem pole vist üleüldse keegi maailma ajaloos riiki valitsenud), suri kogu Euroopale kergenduseks 1715.a. Troonipärija Louis XV-nda alaealisuse tõttu hakkas riiki juhtima Orléans'i hertsog Philippe, kes armastas luksust, pidusid ja tralli. Ka paberraha sissetooja John Law' afäär langeb just sellesse ajajärku. Valitseva ringkonna argielu oli üks lõpmata pillerkaar, õukondlaste vaimsel piiratusel polnud aga põhja ega lage… Nojah, tuleb tuttav ette. Tõepoolest, «Pärsia kirju» lugedes jääb mulje, et maailm pole mitme sajandi vältel suurt muutunudki. Aga kas siis šedöövritega pole ikka nii? Eks nad seetõttu šedöövrid olegi, et aeg pole suutnud nende sõnumit kahandada ega ähmastada. … Kaks noort pärslast saabuvad Euroopasse ja mida nad siin kõik näevad ja kuulevad?!?… Lauri Leesi

Selle raamatu lugeja saab aimu autorit ümbritsenud inimestest ja ajastutest tema enda südame ja silmade läbi. Värvikad eluhetked, muutused ja areng peegelduvad autobiograafilises reaalsuses, ilustamata sündmustes osalejaid.

Shetlandi saarestikku kuuluval tillukesel Fairi saarel, mida maailm tunneb eeskätt imepeente kudumite ja kuulsa linnuvaatlusjaama järgi, rullub lahti Agatha Christie vääriline mõrvamüsteerium. Ann Cleevesi kriminaalromaan paneb proovile lugeja tähelepanelikkuse, järeldusoskuse, inimesetundmise ja kaasaelamisvõime ning tutvustab ühtlasi eesti lugejale nii võõrapärast, ent teisest küljest ka tuttavlikku olustikku.Noor Shetlandi politseinik Jimmy Perez – see nimi pärineb enam kui neljasaja aasta tagant, ühelt Võitmatu Armaada madruselt – saabub koos oma armsama Franiga kodusaarele, et tähistada koos vanematega oma kihlust. Kihluspidu toimub linnuvaatlusjaama söögisaalis ja külalisteks kutsutakse ka vaatlusjaama personal ning kohalviibivad külastajad – kirglikud asjaarmastajatest linnuvaatlejad. Ning siis juhtub midagi ootamatut. Idülliline, vähem kui saja püsielanikuga saareke muutub tormist äralõigatuna omamoodi põrguks ja tormivangi jäänud linnuhuvilised peavad elama teadmisega, et nende keskel puhketoas ja nende ühises söögilauas istub mõrvar. Ainult et kes? Torm kestab, lahendus ei näi lähenevat. Kuni …