Книги, похожие на «Juhan Jaik, Rannaliivalt taevani»

„…ma kuulsin, et sa olevat ütelnud, et sa ei usu enam päkapikke. See on hea. Mind ei peagi uskuma, sest ma olen nagunii. Ainult lollid usuvad päkapikke. Ega sa ju oma isa kah ei usu, sest ta on nagunii.“ Päkapikk Ingo on külastanud Unduskite perekonda juba ligi kakskümmend aastat. Ta ilmutab end detsembri algul, mil lapsed hakkavad talle kirju aknalauale jätma ja kustub pikka unne pärast kolmekuningapäeva. Jaan Undusk ütleb sissejuhatuses: Kunagi aastasadade pärast, kui tänased põlvepikkusedki poisid on muutunud isaisade mälestusteks, käib ta ikka reipalt edasi, habe ees ja muremõtted peas, ning paneb punase pliiatsiga paberile oma iga-aastasi tervitusi. Ja see siin on lihtsalt üks väike väljavõte igavikust. Raamatus on avaldatud valik laste kirjavahetusest päkapikk Ingoga aastatel 1991-2009. See raamat meeldib kõigile neile, kes teavad, et päkapikud on nagunii.

Kõik armastavad superkangelasi – nad lahendavad probleeme ja teevad inimesed õnnelikuks. See on hea, sest minu ema vajab tröösti.Adam Butters on alati teadnud, et ta on adopteeritud. Ent kui ta kuuleb juhtumisi pealt, kuidas vanemad uuest beebist räägivad, hakkab ta arvama, et kodus ei jätku talle enam ruumi.Ta otsustab üles otsida oma pärisema, sest kui tal õnnestub talle näidata, et on superkangelane, võtab ema ta kindla peale tagasi.Adami katsed tõestada, et ta on superkangelane, lõppevad kohutavalt naljakalt. Kuid kui ta oma pärisema üles leiab, ei lähe miski nii nagu plaanitud.Aga võib-olla ei peagi olema super, et olla kangelane. Võib-olla ei peagi olema superkangelane, et sind armastataks. Lara Williamsoni sulest on eesti keeles ilmunud südamlik lasteraamat „Poiss, kes seilas tugitoolis üle ookeani” (Varrak 2016, tlk Tiina Viil), mis pälvis Eesti Lastekaitse Liidu konkursil hea lasteraamatu tiitli.

Toimetanud Mari KarlsonKujundanud Liis Karu200 lkKirjastus TänapäevKerttily tundub olevat vihma käest räästa alla sattunud. Isa saadab ta Otepääle vanavanemate juurde „närve puhkama“, aga nii pole sel määratud minna. Esiteks ilmuvad Kerttily unedesse igasugused hoiatavad märgid – ämblikud, lepatriinud, valged suled –, teiseks koperdab ta mõrva otsa. Ja seda juba päriselt.Kerttyli ema surmast, õe haiglassesattumisest ja tüdruku võitlusest selektiivse mutismiga saab lugeda Lille Roometsa esimesest raamatust „Üks väike valge tuvi“, mis sai kirjastuse Tänapäev 2018. aasta noorteromaanide võistlusel esikoha. Selle raamatu pühendab autor kõigile neile, kes üritavad üle saada sellest, millest nad veel rääkida ei suuda.

Lugu ühest tüdrukust, ühest poisist ja universumist.Natasha: Ma olen tüdruk, kes usub teadusesse ja faktidesse. Mitte saatusesse. Mitte juhusesse. Või unistustesse, mis ei täitu eales. Päris kindlasti ei ole ma sedasorti tüdruk, kes kohtab rahvarohkel New Yorgi tänaval kena poissi ja armub temasse esimesest silmapilgust. Eriti kui mu perekond 12 tunni pärast maalt välja saadetakse. Ei oleks minulik temasse armuda.Daniel: Ma olen alati olnud hea poeg, hea õpilane, vastanud oma vanemate kõrgetele ootustele. Mitte mingi luuletaja. Ega unistaja. Aga teda nähes läheb mul see kõik meelest. Natasha tekitab minus miskipärast tunde, et saatusel on midagi märksa enamat tallel – meie mõlema jaoks.Universum: Iga hetk meie elus on juhatanud meid just selle hetkeni. Meid ootab miljon erinevat tulevikku. Milline neist täitub?Nagu läbi prisma kumav päikesevalgus on „Päike on ju samuti täht” ainulaadne armastuslugu, mida jutustatakse läbi mitme särava tegelaskuju. See kaleidoskoopiline romaan kokkusattumustest ja saatuse kontseptsioonist, juhuslikest kohtumistest ja pealtnäha tähtsusetutest hetkedest, mis ometi määravad omal moel meie tuleviku, liigub liueldes ja väreledes imelise lõpplahenduse poole, mis meid üdini läbi raputab.Nicola Yoon on New York Timesi edetabeli esikoharaamatu „Sina minu kõrval ja maailm meie vahel” autor. Ta sündis Jamaical ja kasvas üles Brooklynis ning elab praegu Los Angeleses. Ta on lootusetu romantik, kes usub kindlalt, et armumine esimesest silmapilgust on võimalik ja et see armastus võib kesta igavesti. „Päike on ju samuti täht” oli National Book Awardi finalist ja pälvis Ameerika Raamatukogude Ühingu 2018. aasta Michael L. Printzi parima noorteromaani aumedali. Liigutav ja pinev. – Publishers WeeklyTundeküllane ja kaasahaarav, tulvil lootust, südamevalu, saatust… ja kogu universumitäie inimsüdamete ühiseid tukseid. – BooklistMeeltülendav, lootust täis romaan, mille keskmes on identiteet, perekond, teadusearmastus ja armastuseteadus, must ollus ja kõige omavaheline seotus. See on raamat märkamisest ja märgatud olemisest ja armastuse võimalikkusest. – Shelf AwarenessSee märkimisväärne uurimust elust ja armastusest, mis sobib ühel ajal nii küünikutele kui ka romantikutele, seob karmi reaalsuse lootuse õrna iluga viisil, mis on sügavalt liigutav ja samas rahuldust pakkuv. – KirkusArmastuslugu, mis on nutikas, ilma et oleks küüniline; südantsoojendav, ilma et oleks liialt imal… –The Bulletin· National Book Award noorteraamatu auhinna finalist 2017· Michael L Printzi aumedal 2018· Walter Dean Myersi noorteraamatu kirjandusauhind· Coretta Scott King kirjandusauhind· New York Timesi Notable Book of the Year 2016· Amazon Top 20 Best Books of the Year 2016 · Amazon Best Book of the Year Young Adult 2016 · Entertainment Weekly, Top 10 Best Books of 2016· Kirkus Reviews Best Books of 2016· Horn Fanfare Best Books of 2016· Publisher's Weekly Best Books of 2016 · New York Public Library’s Best 50 Books for Teens 2016