Книги, похожие на «Rein Põder, Juba olnud»

Teos võitis 2011. aastal Soome tähtsaima kirjanduspreemia, Finlandia auhinna. 1986. aastal sõidab Moskva ülikoolis arheoloogiat õppiv soome tüdruk rongiga Moskvast Ulaanbaatarisse. Sõit kestab nädalaid, mõnes jaamalinnas on peatus mitme päeva pikkune. Tüdruk on ühes kupees 45-aastase palju näinud ja läbi elanud vene mehega, kes joob kõvasti viina ja üritab tüdrukut paaril korral õnneks võtta, aga on pigem ikka vene hing, tutvustab pikkades monoloogides oma keerulist elukäiku ja elufilosoofiat, mis samas iseloomustab hästi ka kogu nõukogude korra segaputru. Koos käivad nad ka linnu avastamas, mehe nõukogude elu tundmisest on tüdrukule palju kasu, eriti sihtpunktis Ulaanbaataris, kus tüdruk soovib näha kaljujoonistusi, aga selgub, et välismaalasi linnast välja ei lubata. Rongis ebameeldivaid hetki põhjustanud mees on Mongoolia absurdis siiski ainus päästerõngas, lausa kodune ja turvatunnet sisendav. Teos kirjeldab palju vene elu eripära, väga poeetilised on pakaselise ilma ja nõukogude absurdi kirjeldused.

Soovikute maakodu lähedasest rabast leitakse tapetuna meediaskandaali sattunud ärimees ja süüdlaseks peetakse pereisa Märti, kellel on mõrvaks mõjuvaid motiive. Olukord läheb järjest pingelisemaks, sest samal ajal kaob Soovikute perepoeg, tagaotsitavaks kuulutatakse tema sõber ning inimröövi ohvriks langeb ärimehe kahtlased tehingud avalikustanud ajakirjanik.Segaseid sündmusi hakkab uurima kriminaalpolitsei vaneminspektor Marko Tammik oma meeskonnaga ning peagi toob uurimine päevavalgele teisigi kahtlasi tegelasi.Eet Tuule on avaldanud kolmteist raamatut. Tema loomingus on nii loodusjutte lastele kui ka krimilugusid ja autobiograafiliste sugemetega romaane. Vaneminspektor Tammiku ja tema tiimi teistest uurimisjuhtumistest saab lugeda raamatutest „Jaanituli Käopesas“, „Kuristik raiesmikul“, „Päevikukütid“ ja „Tiivuline tunnistaja“.Marko Tammiku tiimi lood Eet TuuleltKui kriminaalpolitsei komissar Arno Kruup mõnel hommikul Marko Tammiku uurijate meeskonna kabinetist valju lärmi kuuleb, hõõrub ta heameelest käsi – inspektor Piret Velliste klaarib arveid vaneminspektor Tammikuga. Nõudlik, kuid isaliku suhtumisega Vana teab, et lõpuks ometi on venima kippuvas juurdluses läbimurret oodata. Tundub kummalisena, aga see neljaliikmeline uurijate tiim aeg-ajalt lihtsalt vajab sääraseid emotsionaalseid purskeid.Üldiselt on nende omavaheline läbisaamine hea. Inimestena on nad aga väga erinevad. Sportlik Marko on kriitilistes situatsioonides asendamatu, samas kipub ta liigselt kiirustama ja kamandama. Autos Pireti kõrval istudes üritab ta igal võimalusel tukkuda. Põhjus ilmne: pidevad ületunnid, kodus mehe ohtliku töö pärast muretsev naine ja kaks toredat last.Uurijaamet nõuab tugevaid karaktereid. Seepärast elab Piret endiselt üksi. Isiklikuks eluks pole tal aegagi. Lorusid see ilus, ent raudse iseloomuga neiu enda kõrvale igatahes ei soovi. Aitab sellestki, et tiimi kõige taibukamana tuleb tal end võimuka ja vahel ka kadeda Marko ees maksma panna.Nende kahega liitunud teise ekipaaži liikmed Dagmar Sangla ja Peep Pukspuu on samuti tarmukad ja värvikad noored tegelased, kes arenevad pidevalt ja suudavad kaaslasi üha sagedamini heas mõttes üllatada. Dagmari ja Peebu vahele on aga midagi tekkimas …

Juha Vuorineni päevikuvormis kirjutatud “Joomahullu päevaraamatu” sari on absurdne ja siiralt räme kolehuumor. “Mähkmelööve” jätkab sealt, kus saaga “Rasedusarmides” pooleli jäi. See on seinu sitapritsmetega tippiv ilustamata pilt ühe Soome isa elust nii selle headel kui ka kuradi halbadel päevadel.

Ööl, mil Brian Bishop oma abikaasa tappis, oli ta naisest kuuekümne miili kaugusel ja magas. Või vähemalt paistab nii komissar Roy Grace´ile, kes kutsutakse uurima võluva seltskonnadaami Katie Bishopi veidrat mõrva. Peagi hakkab Grace jõudma järeldusele, et Bishop on saanud hakkama võimatuna ning viibinud kahes kohas korraga. Kas keegi on varastanud ta identiteedi või on mees lihtsalt väga osav valetaja? Kui Grace sukeldub sügavale Bishopite elu pealtnäha respektaabli elu fassaadi taha, saab peagi selgeks, et selles pole kõik kaugeltki nii, nagu paistab. Kui ta aga sukeldub pisut liiga sügavale, satub ohtu ka tema enda maailma habras tasakaal.

Prantsuse kirjaniku Maurice Leblanci (1864 – 1941) kriminaalromaanide kangelane, härrasmees ja meistervaras Arsène Lupin on prantsuskeelsetes maades sama populaarne kui Sherlock Holmes inglise kultuuriruumis. Lisaks Leblanci kirjutatud paarikümnele teosele on Arsène Lupinist loodud arvukalt jäljendusi, nii kirjandusteoseid kui ka mänge, koomikseid, filme ja telesarju.Käesolevas kriminaalloos on peategelaseks kõrgseltskonda kuuluv maailmarändur d'Enneris, kellena Arsène Lupin seekord esineb. Nagu ikka, suudab võitmatu ja võluv kelm kõige keerulisemadki olukorrad enda kasuks lahendada. Peadpööritavatest seiklustest väljub ta alati terve naha ja kuningliku saagiga.