Книги, похожие на «Lea Jaanimaa, Jõulud juulis»

Päikesel tormab ja paksu lumme mattunud Kiruna kohal sähvivadvirmalised. Vabakoguduse vastvalminud uhke kiriku põrandalt leitakse jõhkraltmõrvatuna koguduse vaimne juht Viktor Strandgård. Aastaid tagasi Kirunastlahkunud ja nüüd Stockholmis juristina töötav Rebecka Martinsson saabootamatu telefonikõne. Mõrvaohvri õde Sanna palub kunagist sõbrannat appi.Sanna kardab oma lastest ilma jääda, sest politsei kahtlustavat teda mõrvas.Vastu tahtmist sõidabki Rebecka oma lapsepõlvelinna. Koju tagasi pöördumineon tema jaoks kõike muud kui lihtne, sest lisaks omaenda minevikule hakkavadteda jälitama vägivaldsed tumedad jõud, kes tahavad tema suu sulgeda.Åsa Larssoni debüütromaan „Päikesetorm“ on suurepäraselt kirjutatudpõnevusromaan usust, fanatismist ja vägivallast, samuti ematunnetest jainimsuhetest. Põnevuseotsijad ei pea pettuma ning jurist Rebecka Martinssonigakohtub lugeja ka Åsa Larssoni järgmistes põnevusromaanides.

Chloe Millsi ja Bennetti Ryani tuline ja vastuolusid täis armulugu jätkub – „Ilus mõrd“ jätkab sealt, kus „Ilus tõbras“ pooleli jäi.Meeletu kirg voodis ja pidev nälg teine teise järele ei tähenda kahjuks sugugi, et Chloe ja Bennetti suhe oleks lust ja lillepidu. Mõlemad on ambitsioonikad ja jäärapäised – kumb peaks olema esimene, kes järele annab ja on nõus teise nimel ohvreid tooma? Noored planeerivad aja maha võtta ja veeta romantilise nädalalõpu villas Lõuna-Prantsusmaal. Ettenägematud asjaolud keeravad aga plaanid pea peale, nii et armunäljas Bennett veedab mitu päeva ihuüksi suures häärberis, seltsiks vaid vein ja käeulatuses kaunid prantsuse neiud … Ootamatused aga sellega ei lõpe.

Selle romaani minategelane avastab ühel ilusal suvepäeval keset Tallinna linna äkki, et ta on muutunud nähtamatuks. Tolle ebahariliku olukorraga kaasneb palju ebamugavusi, sest tavapärasel moel „nähtavate inimeste maailmaga” tal enam kontakteeruda võimalik ei ole. Samas avaneb seni igas mõttes küllaltki keskmist elu elanud, neljakümnele lähenevale mehele, kes oma olukorra tõttu on nüüd sunnitud elu kõrvaltvaatajaks, ja kellel äkki on aega vaadelda, mõtiskleda ja varemolnut meenutada, ümbritsevast maailmast hoopis teistsugune pilt. Ta näeb elu seda poolt, millest ta on varem küll teadlik olnud, aga millele tal pole oma senises igapäevarutiinis olnud tarvidust ega tahtmist tähelepanu pöörata. Oma seisundit ära kasutades püüab peategelane mõne väärnähtuse vastu isegi välja astuda, aga peab varsti tunnistama, et see on tulutu. Kokkuvõttes tõuseb tegelase ette (igavene?) küsimus, kuivõrd oluline on tegelikkuse pahupoole nägemine ja sellest teadmine, kui seda mõjutada ei suudeta, ja kas sellisel juhul pole lihtsam ebamugavad asjad unustada ja elada edasi sellist elu, kus kõigest taolisest kergelt üle libisetakse.

1986. aasta volbriööl tapetakse Loode-Skånes ühe lossi lähedal kuueteistkümneaastane tüdruk. Jääb mulje, nagu oleks tegemist rituaalmõrvaga. Tüdruku kasuvend mõistetakse kuriteos süüdi, kohe pärast seda kaob tüdruku ülejäänud perekond jäljetult.2019. aasta kevadel kolib arst Thea Lind lossi. Juhuslikult leiab ta iidvana tamme tüvest kummalise eseme ning hakkab surnud tüdruku lugu lähemalt uurima. Samal ajal avastab ta sarnasusi tüdruku lapsepõlve ja enda valulise mineviku vahel, üha kindlamaks muutub tema veendumus, et tõde vana tragöödia kohta pole tegelikult päevavalgele tulnud. Ja et 1986. aasta kevadel oli ohvreid rohkem kui üks.„Kevadohver” on Anders de la Motte menuka aastaaegade sarja viimane ja iseseisev osa. Selle varasemad osad on esitatud Rootsi Krimiakadeemia parima krimiromaani nominentideks.

See aeg on jälle käes. Juba kahekümne neljandat korda otsib William Wisting välja Katharina Haugeni kadumisjuhtumi materjalid. Juhtum on siiani lahendamata ja nii on Wisting igal aastal käinud külas Katharina abikaasal Martin Haugenil. Pidev kontakt politseiinspektori ja leinava mehe vahel on aastate jooksul kujunenud sõprussuheteks. Kuid sel aastal seisab Haugeni maja Wistingu saabudes tühja ja pimedana. Oma naise kadumise aastapäeval on Martin Haugen kadunud.Samal päeval tuleb uurija Adrian Stiller Wistinguga kohtuma. Riikliku kriminaaluurimise teenistuse (Kripos) noor lahendamata juhtumite uurija Stiller on avastanud seose Katharina kadumise ja kadunud inimese juhtumi vahel, millega ta töötab. Kaks uurijat peavad jõupingutused ühendama, kuid koostöö keeruka iseloomuga Stilleriga on kogenud Wistingule väljakutse. Nüüd peavad nad leidma lähtepunkti, milles nad on ühel meelel ja juhtumi lahendamiseks koostööd tegema.„Katharina kood“ on esimene osa Jørn Lier Horsti juba kriitikute poolt tunnustatud uues krimisarjas „Lahendamata juhtumite kvartett”.