Книги, похожие на «Olivier Guez, Josef Mengele kadumine»

1944. aastal Narva jõel ja Sinimägedes toimunud heitlused on veriseimad Eesti pinnal peetud lahingutest. 1944. aasta kevadel kujunes Narva rinne siia koondatud jõudude kontsentratsiooni poolest kõige kuumemaks kohaks idarindel. Narva all peatati Punaarmee edasitung üheksaks kuuks, siin hukkusid kümned tuhanded sõdurid. Käesolev raamat annab mälestustele ja rikkalikule arhiivimaterjalile tuginedes esimese põhjalikuma ülevaate Narva jõel ja Sinimägedes toimunud lahingutest, kajastades Punaarmee sissetungi Eestis, Punaarmee sillapeade hävitamist Narva jõel, lahinguid Krivasoo sillapeal 1944. aasta märtsis-aprillis, Auvere lahingut, Narva langemist ja lahinguid Sinimägedes.

Aino Kallas (1878–1956) elas oma elu jooksul viiel maal ja on tuntud soome-eesti kirjanik. See roll ei olnud probleemitu: läbi elu kannatas ta juurte puudumise pärast ja võitles tunnustuse eest nii Soomes kui ka Eestis.Aino Kallasest on kultuuriloos kujunenud pilt kui tugevast ja enesekesksest loojast. See tähelepanu pälvinud biograafia toob välja uusi isiklikumaid jooni: esile tuleb juba noorena oma kutsumuse leidnud autor, kelle jaoks loominguline inspiratsioon oli otsekui religioosne kogemus. Armastus Eino Leino vastu oli suur liikuma panev jõud tema kirjanduslikus loomingus; niisamuti isa Julius Krohni varane surm, mis jättis Kallase ellu ja loomingusse kustumatu jälje. Aino Kallas reageeris tundlikult oma aja vajakajäämistele ja avaldas nende kohta arvamust oma teostes.Käesolev biograafia on liigutav jutustus autorist, kes jõudis erandliku rahvusvahelise tunnustuseni, kuid pidi taluma üksindust, mõistmatust ja mitmeid suuri kaotusi. Raamatus kirjeldatakse 20. sajandi alguse kultuurilist ja poliitilist atmosfääri, inimeste ootusi ja väärtushinnanguid nii Soomes kui ka Eestis. Esile astuvad mitmed selle aja kultuurimaailma kesksed persoonid Hella Wuolijoest Friedebert Tuglaseni.Filoloogiadoktor Silja Vuorikuru (snd 1977) on kirjandusteadlane, kirjanik ja õppejõud Helsingi ülikoolis.E-raamat ei sisalda fotosid.

Richard Roht kirjutas mitmes ainevallas, teda võib-olla kõige enam painanud teema oli sõjaaeg. Painavad muljed hiilisid kogu elu autori hinges ning nõudsid alatasast väljaelamist. Käesolevas raamatus „Sõjasõit“ kõneleb Roht ilmasõja-aegsetest isiklikest elamustest, teekonnast ja oludest Peterburist Bessaraabiani, tagalast ja rindelt, tsaari armeest ja revolutsioonijärgsest sõjaväest.

On sündmusi millest Eesti ajalugu vaikib, aga selles raamatus kirjutatakse. «Karvaste pehmete kaantega raamat on ohumärk. “Eesti intiimne saladus” on aga välisele glamuurile ja pehmole vaatama tubli tükk, mis räägib kahest põhilisest asjast, need on eestlaste ülemvõim läbi ajaloo ja seksist … selle teadmise ja rahvusliku uhkusega võime me südamerahus edasi elada, oleme ikka globaalselt päris kõvad. Ja kui me hetkel polegi väärt muud kui kreeklaste saapapaelu siduma, siis meie naised on ikkagi absoluutne tipptase» (:)kivisildnik Eesti Ekspressis

Teise maailmasõja järel vajus Euroopa kaosesse. Maad olid laastatud, terved linnad maatasa tehtud ja üle 35 miljoni inimese tapetud. Suuremas osas Euroopast olid institutsioonid, mida peame tänapäeval enesestmõistetavateks – politsei, ajakirjandus, transport, omavalitsused ja riigi valitsus – kas täiesti puudu või end lootusetult kompromiteerinud. Kuritegevus kasvas taevakõrgusse, majandused varisesid kokku ning Euroopa inimesed vaevlesid näljahäda piiril. Sõjajärgseid aastaid käsitlevas läbimurdelises uurimuses kirjeldab Keith Lowe kontinenti, kus endiselt märatseb vägivald, kus suured rahvarühmad pole veel leppinud tõsiasjaga, et sõda on lõppenud. Ta visandab pildi konflikti päranduseks olnud väärdunud moraalist ja kustutamatust kättemaksuihast. Ta kirjeldab etnilisi puhastusi ja kodusõdasid, mis pöörasid pea peale tavaliste inimeste elu Läänemerest Vahemereni, ning uue maailmakorra loomist, mis tõi vapustatud kontinendile viimaks stabiilsuse. Nagu Lowe näitab, eksisteerisid need teemad kogu Euroopas – nii idas kui ka läänes. Kaheksas keeles originaaldokumentidel, intervjuudel ja teaduskirjandusel põhinev „Metsik manner“ on aken põgusasse kaootilisse perioodi Teise maailmasõja lõpu ja külma sõja alguse vahel. See on antud perioodi ajaloo esimene ulatuslik käsitlus. Keith Lowe on töötanud enam kui kümme aastat ajalooteoste kirjastajana, kuid nüüd pühendunud täielikult kirjutamisele ja ajaloouurimisele. Ta on Teise maailmasõja tunnustatud autoriteet, kes esineb sageli televisioonis ja raadios nii Suurbritannias kui ka Ameerika Ühendriikides. Lowe´ sulest on ilmunud kriitikute tunnustuse pälvinud teos „Inferno: The Devastation of Hamburg, 1943“.