Книги, похожие на «Jorgos Seferis, Müütiline jutustus. Logiraamat III»

Juba kahekümne kaheksa aastaselt on Alicia üks juhtivamaid restoranikriitikuid New Yorgis. Ta kirjutab ka raamatuid ja pole ilma jäänud meeste tähelepanust. Kuid naise süda ei taha oma ainukest otsides kuidagi rahuneda. Prantslasest kokk Jean ei sobi esmapilgul Aliciaga üldse. Peale selle on mehel saladus, mis ei lase neil koos olla. Aga kui Alicia on endale mingi eesmärgi seadnud, ei ole võimalik teda peatada. Ta läheb lõpuni välja, et Jeani aidata ja mees õnnelikuks teha. Ainult kas ta ka ise õnne leiab?

Kas pole mitte nii, et lapsevanemana juhtume me pahatihti oma lastele ütlema: «Ah, mis sa siin luuletad!», olles unustanud, et oi-oi, kuidas see südamele haiget tegi ajal, mil me ise lastena neid sõnu oma vanematelt kuulda saime. Sest lapsed ju tegelikult ei luuleta, nad lihtsalt räägivad meile maailmast nii, nagu nemad seda näevad ja mõistavad. Selles maailmas on hundid veel ilusad ja head, rebased ei pruugi olla kavalad ega isegi mitte õiget värvi, kalad ajavad mulle, sest vesi on nende jaoks liiga külm ja nii jäävad nad nohusse. Neid pisikesi lugusid, mis siin raamatus kirjas, saab nimetada mitmeti.Imeilusate piltidega lasteraamat ettelugemiseks, koolieelikutele ja noorematele.

Paljud kadestavad noore kirjaniku Margarita elu: suurilmapeod, maailmanimega moekunstnike disainitud riided, moodne kirjastajast armuke… Miski ei puuduta eduka kaunitari hinge ja seda enam ei oska keegi arvata, et ta elab minevikus, püüdes unustada kahe aasta tagust vapustavat armuromaani teleajakirjanikuga. Margarita on aga kindel, et nad kohtuvad veel.

Vene klassiku Aleksandr Puškini romaan «Valmistuda lahingu vastu,» ütles Dubrovski ning röövlite hulgas tekkis kahin, ja jälle jäi kõik vait. Siis kuuldi lähenevate meeste hääli, relvad välgatasid puude vahel, umbes sada viiskümmend sõdurit tulid metsast välja ja tormasid karjudes valli poole. Dubrovski läitis süütenööri, lask oli tabav: kuul rebis ühel sõduril pea otsast ja haavas kahte. Sõdurite hulgas tekkis segadus, kuid ohvitser tormas edasi, sõdurid järgnesid talle ja jõudsid juba kraavi; röövlid andsid neile püssidest ning püstolitest tuld ja hakkasid kirvestega kaitsma valli, millele ronisid raevunud sõdurid, jättes kraavipõhja maha paarkümmend haavatud kaaslast. Algas käsitsivõitlus; sõdurid olid juba vallil, röövlid lõid taganema, kuid siis pöördus Dubrovski ohvitseri poole, tõstis püstoli tema rinna kohale ja tulistas, ohvitser langes selili maha, mõned sõdurid tõstsid ta kätele ja ruttasid teda metsa ära viima, teised aga, kaotanud oma pealiku, jäid peatuma. Julgust kogunud röövlid kasutasid seda kõhklusesilmapilku, nad murdsid sõdurite jõu ja tõrjusid nad tagasi kraavi, piirajad hakkasid põgenema, röövlid tormasid neile kisades järele. Võit oli käes. Pidades vaenlast täiesti segilööduks, peatas Dubrovski oma mehed ja tõmbus tagasi kindlusse, käskides ära tuua haavatud, kahekordistada valvet ning ära keelates kindlusest lahkumise.

Valdal polnud võimalik kasuisa palvet täita. Krahv oli prantslane ja pidas korraldatud abielu loomulikuks, Valda aga polnud ning abielu mehega, keda ta ei armasta – või isegi ei tunne –, tekitas temas tülgastust. «Valda,» püüdis kasuisa teda veenda, «sa pole kunagi omal käel isegi tualetti valinud. Arvad sa tõesti, et oled pädev valima endale meest, kellega jääd kokku kogu eluks?»Valda otsustas kasuisale oma pädevust tõestada. Ta jooksis kodust ära ja liitus kasuisa maavaldustel peatuva mustlaskaravaniga. Ta oli otsustanud ise endale elutee valida – tee, mis viib sõltumatusele, seiklustele ja armastusele.