Книги, похожие на «Эдуард Вильде, Joost ja Needu»

Kunstnik Chrisann Brennani ja Steve Jobsi tütre Lisa lapsepõlv möödus pöörase kiirusega arenevas Silicon Valleys. Kui Lisa oli väike, jäi isa talle pigem müütiliseks tegelaseks, keda ta nägi õige harva. Tüdruku kasvades hakkas isa tema vastu rohkem huvi tundma ning Lisa ees avanes täiesti uus, villade, puhkuste ja erakoolide maailm. Isa tähelepanu oli põnev, kuid ta võis olla ka külm, kriitiline ja ettearvamatu. Kui Lisa suhted emaga hilises teismeeas pingestusid, koliski ta isa juurde, lootes, et tollest saab selline vanem, keda ta on alati igatsenud. See on osalt ühe keerulise perekonna kirjeldus, osalt armastuskiri 1970ndate ja 80ndate Californiale. Samas mõistagi ka köitvalt jutustatud täiskasvanuks saamise lugu.

August Gailiti (1891–1960) pikk kogu jäi omal ajal kergesti silma nii teatris, kontserdil, kohvikus kui ka tänaval. Samuti on ta andnud ohtralt võimalusi oma loomingu kohta midagi öelda ja kirjutada – kas riivamisi või hammustades, puudutades või analüüsides. Ja kaasaegsed pole neid võimalusi käest lasknud. Käesolev kogumik koondab üle viiekümne kirjutise Gailiti kaasaegsete ja ka hilisemate kirjutajate sulest. Tiitellehel on nad üles loetud kõik oma õigete nimede all, raamatu sisus poevad paljud pseudonüümide või nimetähtede taha peitu, et ilmumisandmetes toimetaja tahtel jälle lagedale ilmuda. Igaühel on oma arvamus, oma vaatenurk ja vaade ning jääb lugeja otsustada, kas kirjutajate ees seisis ikka see üks, mitmepalgeline Gailit või on nad iga kord enda jaoks välja mõelnud uue – tolle imelise asemele, mida nad tabada pole suutnud.

Nii, nagu ei ole võimalik pimedalt sündinule edasi anda lillede ja liblikate värve, ei saa ka tundetule kirjeldada seksuaalsust – seda on võimalik ainult ise tunnetada. Olen oma senistes romaanides seda kogu maailma elu liikuma panevat jõudu vaid põgusalt puudutanud; nüüd, juba kõrvalseisjana, pole see teema enam sedavõrd tabu, et mitte selle kaudu inimloomuse olemusele läheneda ja näha, et see ürgne jõud võib ennast väga mitmel viisil avaldada.Tegelikult on see raamat eksperiment – kas minus on veel 86aastasena säilinud midagi, mis suudab lugejat köita? Ma tänan kõiki, kes minu ajaviiteks kirjutatud romaanidest on osa saanud!Erik Tohvri, kodanikuna Hans-Erik Laansalu