Книги, похожие на «Aleksandr Puşkin, Jevgeni Onegin»

Aastal 1218 sünnib otsekui tulest ebatavaline printsess, kelle müstilised võimed ja murdumatu vaim muudavad ajaloo käiku. Tulest sündinuna suudab ta tulest näha tulevikku, ent tuli toob talle ka kannatusi. Iidsest Walesi soost hoidja Rhonweni kasvandik Eleyne õpib kummardama iidseid jumalaid ja ta asub toetama keltide võitlust Inglismaa röövelliku kuninga vastu. Paraku napib tal jõudu ja tahet, et õppida tundma ja valitsema oma erakordseid ja üleloomulikke võimeid. Suutmatus nägemusi tõlgendada läheb maksma võimaluse ära hoida eesootavaid hirmsaid õnnetusi.Kui Eleyne jääb ilma kuningas Alexanderi armastusest ja on sunnitud jätkama kooselu sadistliku abikaasa Robertiga, näib, et jumalad on talle lõplikult selja pööranud ja teadmamees Einioni ennustusel, et Eleyne'ist saab kuningate vereliini ema, pole määratud täituda.

Limonov ei ole väljamõeldud tegelane. Ta on olemas. Ma tunnen teda. Ta on olnud ukraina pätt, Brežnevi-aegse nõukogude underground-kultuuri iidol, New Yorgi paadialune ja Manhattani miljardäri teener. Menukirjanik Pariisis. Ta osales Balkani sõdades ja lõpuks sai temast kommunismijärgse Venemaa tohutu segaduse keskel noorte desperaadode partei vana karismaatiline juht. Ta ise näeb endas kangelast, kuid sama hästi võib teda pidada lurjuseks. Mina talle hinnangut ei anna.Emmanuel CarrèreEmmanuel Carrère (snd 1957) on üks praeguse aja mõjukamaid prantsuse kirjanikke. Puhtast ilukirjandusest alustanud ja juba sellega tuntuks saanud autor on paari viimase aastakümne jooksul liikunud dokumentaalromaani radadel. Just selles žanris on ta välja kujundanud selgesti äratuntava omailma. Carrère’i uus lähenemine sai alguse võikal tõsielulool põhinevast raamatust „Vaenlane” (e.k 2002). Carrère’i dokumentaalromaane iseloomustab autori jõuline kohalolek, kuid samas loobumine hinnangu andmisest. Carrère ei mõista kohut, vaid püüab mõista. Temaga on huvitav kaasas käia.

Kui Carita ema sureb, teatab tema võõrasisa oma kavatsusest naita ta vana ja julma lord Stilburyga. Neiu ainus võimalus on põgeneda. Pääsenud oma ratsu seljas põgenema, otsib ta kohta, kus ööbida. Ta näeb, kuidas üks võõras mees kukub hobuse seljast ja jääb teadvusetult lamama. Kohalikud talunikud, kes peavad neid meheks ja naiseks, aitavad neid. Kui võõras tuleb teadvusele, saab Carita teada, et ka mees põgeneb, et pääseda abiellumisest, mida talle peale sunnitakse…

Zelina poleks tahtnud külastada Sankt-Peterburgi, aga just sellel reisil algas tema sõprus autokraatliku lord Charnockiga. Kas pidi siis mees päästma teda pealetükkivate reisijate eest või kaitsma prints Alexise soovimatute lähenemiskatsete eest, alati oli ta käepärast, kui vaja. Ballid, mustlastantsijad ja salajased peidupaigad tsaari suveresidentsis tekitasid põnevust, aga kätkesid endas Zelina jaoks ka hädaohtu.Ta peab riskima väga paljuga, et aidata lord Charnocki tema salajasel missioonil, ja jääb üle ainult loota, et mehe armastus tema vastu oleks kasvõi murdosa suurunegi sellest tundest, mida tema lordi vastu tunneb.