Книги, похожие на «Helen Käit, Janne ja Joosep. Kadunud lapsed. 3. osa»

Kümme aastat tagasi tuli Häda.See oli taevane sähvatus, mis andis tavalistele inimestele erakordsed võimed. Aupaklik avalikkus hakkas neid kutsuma Eepikuteks.Eepikud pole inimeste sõbrad. Uskumatute kinkidega kaasnes ka iha võimu järele. Ja inimese üle valitsemiseks tuleb purustada tema tahe.Nüüd on endises Chicagos kuulutanud end keisriks hämmastavalt võimas Eepik nimega Terassüda. Tal on kümne mehe jõud ja ta suudab talitseda loodusjõude. Öeldakse, et ükski kuul ei tee talle viga, ükski mõõgatera ei lõhesta ta nahka ja ükski leek teda ei kõrveta. Ta on võitmatu. Keegi ei hakka vastu… keegi peale Kättemaksjate.See salapärane tavaliste inimeste rühm kulutab terve elu, et õppida Eepikuid tundma, leida nende nõrkusi ja seejärel neid tappa. Ja David tahab nendega liituda.Kui Terassüda tuli Chicagosse, tappis ta Davidi isa. Aastaid on David, sarnaselt Kättemaksjatele, uurinud ja planeerinud ning tal on midagi, mida nad vajavad. Mitte mõni ese, vaid kogemus.Ta on näinud Terassüdant veritsemas.Ja ta ihkab kättemaksu.PABERRAAMAT SOODUSHINNAGA

Mis on päevad? Mis on kupsik? Kas ma peaksin kasutama rinnahoidjat? Mis toimub?Keha muutub, hormoonid võtavad võimust ja ajus toimuvad suured ümberkorraldused. Täiskasvanutele on see aeg tuttav, aga värske teismelise jaoks on kõik justkui pea peale pööratud ja tekitab segadust.„Tüdrukute raamatus” räägivad norra arstid Nina Brochmann ja Ellen Støkken Dahl sulle kõigest, mida murdeea kohta peaksid teadma. Nad jagavad erialateadmisi ja isiklikke kogemusi, tõestisündinud lugusid ja nippe ning annavad head nõu. Juttu tuleb kehalistest muutustest, tunnetest, soolisest identiteedist, seksist selle erinevates ilmingutes ja ka ohtudest, millest peaksid teadlik olema. Räägitakse eakaaslaste survest, stressist, kiusamisest, ennasthävitavast käitumisest, depressioonist ja väärkohtlemisest. Raamatu lõpust leiad ülevaate ka saadaolevatest abiteenustest, sest mitte keegi ei tohiks jääda oma murega üksi.Hoiad käes käsiraamatut, mis on kirjutatud lihtsalt, ausalt ja kaasahaaravalt, et see oleks jõukohane lugemine kõigile vanuses 10–20 aastat. Ühtlasi on see hariv ja ülevaatlik abivahend lapsevanematele, õpetajatele ja teistele, kes selles vanuses lastega kokku puutuvad.

Emil tohib esimest korda üksi Berliini sõita. Rongis varastatakse talt kogu raha ära. Vaevalt on Emil rongist väljunud, kui ta asub varast jälitama. Õnneks saab ta peagi tuge signaalpasunaga Gustavilt ja tolle sõpradelt, kes aitavad Emilil korraldada pingelist tagaajamist risti läbi suure linna, et varas kinni võtta.Erich Kästneri esimene lasteraamat on ühtlasi tema kõige tuntum lasteraamat. Lugu Emilist ja tema sõpradest on nii Saksamaal kui ka mujal mitmeid kordi menukalt ekraniseeritud, lisaks filmidele on sellest igihaljast ainesest tehtud ka muusikal, teatrilavastus ja kuuldemäng.Erich Kästner (1899–1974) kuulub enimloetud lasteraamatute autorite hulka. Oma teoste eest on ta pälvinud arvukalt auhindu, muu hulgas on teda tunnustatud Hans Christian Anderseni medaliga ja Georg Büchneri nimelise kirjandusauhinnaga. Kogu maailma lapsed armastavad tema lugusid ja nende põhjal valminud filmid on samuti vaimustunud publiku leidnud.

Raamatu lehekülgedel satub lugeja silmitsi põnevate sündmuste ja olukordadega, kus kohati kaob noorusliku süütu seiklusjanu ja ohtliku, kuritegeliku maailma vaheline piir. Mõnelgi lool on tõsieluline tagapõhi. Peast krabatud suusamüts, salapärane leid pajupõõsast, saatuslik autoõnnetus… Ometi pole tegu ainult kaasakiskuva sündmustikuga. Samavõrd huvipakkuvad on tegelaste vastuoluline sisemaailm, nende unistused, pettumused ja otsingud. Eneseteostus, noorte habras tundemaailm, sõprus ja esimene armastus – need on võtmesõnad.

Kui inimesed mitte ei sünniks, vaid neid aretataks inkubaatorites, oleksid ehk nad kõik normidele vastavad. Ometi on võimalik, et isegi siis oleksid mõned katseklaasibeebid teistmoodi. Alati leidub mõni valge vares. Ja valged varesed torkavad silma. Valgel inimvaresel on kaks võimalust: kas kanda oma valget sulestikku kõigest hoolimata või võõbata see mustaks. Paraku ei mõju kunstlikud suled kuigi usutavalt. Ja oma sisemist olemust, seda ei saa kuidagi mustaks võõbata. “Enesetapjad” on Birk Rohelennu teine noorsooromaan, mis saavutas Eesti Lastekirjanduse Keskuse ja kirjastuse Tänapäev 2008. aasta noorsooromaanivõistlusel I–II koha.