Книги, похожие на «Jaan Bergmann, J. Bergmann'i laulud»

On 1980. aastad, sügav seisakuaeg, mil ihalus välismaiste asjade, olgu selleks siis pildiga kustukumm või firmateksased, ei olnud mitte ainult soov omada ilusaid asju, vaid tunne, mis neid omades tekkis: et sa oled natuke „vabam“. Autor kirjeldab sooja huumoriga äsja pioneeriks võetud Mai katseid leida kompromiss koduse kasvatuse ja õpetajate nõudmiste vahel. Lisaks peab Mai hakkama saama talle kaela määritud rühmapäeviku täitmisega, kuid kuidas seda teha, pole tal õrna aimugi. Raamat pakub äratundmisrõõmu neile, kes sel ajal noored olid, ja avastamisrõõmu neile, kel polnud „õnne“ selles ühiskonnas elada.Elo Selirand (1975) on režissöör ja kunagine pioneeripäeviku pidaja. Ta on kirjutanud stsenaariume telesaadetele ja-sarjadele ning avaldanud mitu raamatut: „Tormpuudlane“ (2018), „Viimane laev“ (2017) ja „…kes pole kunagi söönud homaari“(viimased pseudonüümi Aliis Jõe all).

Selles kogumikus on ulmeajakirja „Reaktor“ 14 parimat juttu , mis ilmusid aastatel 2016 ja 2017.Need jutud viivad lugeja Eestisse, kus vorst on keelatud kraam ja puud võivad tappa, Eestisse, mille on lõhestanud raudtee ja kaks suurvõimu, Eestisse, kus ringi tatsavad zombid ja ka sellisesse Eestisse, millelt nõutakse suurde kosmoseprojekti „raketiliha“. Lugeja saab siin kogumikus heita pilgu jumalate igapäevaelule ja kuidas on elada, kui su naabriks on tulnukad või kui politseil tuleb üsna igapäevaselt rinda pista zombidega. Kogumikust leiab ajasilmuseid ja teistsugust tegelikkust nende taga ning saab süveneda interplanetaarsete suurkorporatsioonide mastaapsetesse võimumängudesse, milles lööb kaasa ka paar võib-olla mitte nii tähtsusetut musta hobust. Kogumiku lood toovad lugeja välja tema kivistunud kapslist ja tuletavad meelde – meie tegudel on tagajärg!Pea kõik selle kogumiku jutud viivad lugeja ulmekirjanduse pärusmaale – kohtumine tundmatuga. Ulmekirjanduse jaoks, mis asetab ju tegelased ja lugejad väljapoole tavapärast elu, on moraalsete ja sügavalt inimlike küsimuste esitamine väga hõlbus. Nii kohtab neid küsimusi ka käesoleva kogumiku juttudes. Ning lisaks fantaasialennule, põnevusele ja seiklusele on nii mõneski neist ulmejuttudest peotäis huumorit.Lood ja autorid:Kaido Tiigisoon, Juriidilised probleemidAndrei Samoldin, MüürJaagup Mahkra, Venuse sündJ. J. Metsavana, Das KulturkonfliktRait Piir, Pilvelinna bluusManiakkide Tänav, Liblikad pimedusestReidar Andreson, Nõnda kõrvalda kurjus enese keskeltMairi Laurik, Zombid tekitavad laipuMeelis Ivanov, PaljasjalgsedMiikael Jekimov, ÕnnepäevPiret Saul-Gorodilov, Prinditud (l)ootusedLeila Tael-Mikešin, Mustade Inglite ArmeeHeinrich Weinberg, MitmekihilisemMadis Seppam, Viimane lehm

"Tuhat ja üks ööd" on Lähis-Ida ja Lõuna-Aasia muinasjuttude kogumik, mis koostati araabia keeles islami kuldajastul. Raamjutustuses räägib jutuvestja Šeherezade naistes pettunud valitsejale igal ööl ühe muinasloo, et too jutukuulamise põnevusest lükkaks edasi oma otsuse Šeherezade tappa. Vikipeedia

Vene klassiku Aleksandr Puškini ajalooline romaan.

Naistest, lihtsalt on mõtteline järg raamatule Meestest, lihtsalt, kuid seekord seiklevad nimetud minategelased sookaaslaste värvikirevates ning teinekord segadust tekitavates maailmades. Millest naised mõtlevad? Millega nad mõtlevad? Mis on neile oluline? Mis neid vaimustab, mis nutma ajab? Kas naised on tõesti õrnem sugupool? Kõikidele küsimustele siit kaante vahelt vastust ei leia, kuid ehk tunneb lugeja ära nii mõnegi oma sõbranna, naabrinaise või kolleegi ja jõuab lõpuks ehk järeldusele, et kõik naised polegi maod.