Книги, похожие на «J. A. Redmerski, Izabeli taassünd»

Robert Ludlumi põnevikus peavad kaks vastandit – USA välisministeeriumi konsulaaroperatsioonide vallandatud ametnik Todd Belknap ja väärtpaberianalüütik Andrea Bancroft – ühendama jõud, et selgitada välja, kes või mis on Genesis. Paljudele tähendab see nimi võimalust, mis ergutab nende saamahimu, kuid teiste soontes tarretab vere ja kummitab neid õudusunenägudes. On kiire, sest varsti on juba hilja – ohus on miljonid elud.

Patrik Hedströmil ja tema kolleegidel Tanumshedepolitseijaoskonnast on olnud rahulik talv, ent kevade tulles hakkab asjujuhtuma. Jaoskonda saabub uus kolleeg Hanna Kruse, asulas hakatakse filmimakõmulist tõsielusarja „Fucking Tanum” ja taas kord leiab Fjällbackas asetvägivaldne surm. See, mis esialgu paistab tavalise autoavariina, osutubmõrvaks. Kui Patrik avastab seosed sarnaste juhtumitega üle kogu Rootsis,mõistab ta, et kurjategija südametunnistusel on tõenäoliselt rohkemgielusid. Veidi hiljem leitakse üks tõsielusarjas osaleja tapetunaprügikastist. Kas see jõhker mõrv on seotud nende tagaotsitavasarimõrvariga? „Murelind” on põnev, kaasahaarav ja põletavalt aktuaalnekrimiromaan, milles Patrik Hedström peab seisma silmitsi oma elu suurimaväljakutsega ja töötama paralleelselt kahe mõrvajuhtumiga, samal ajal kuitohutu kiirusega lähenevad tema ja Erica pulmad. CAMILLA LÄCKBERG (sünd 1974)on Rootsi menukaim naissoost krimikirjanik. Tema raamatuid on tõlgitud enam kui30 keelde ja müüdud 55 riigis üle 15 miljoni eksemplari. „Murelind“ ontema neljas raamat eesti keeles

“Puhastus” on Eesti juurtega Soome kirjaniku Sofi Oksaneni kolmas romaan. Maineka Finlandia kirjanduspreemia pälvinud raamat kinnitab pilgu Eesti lähiajaloole, ühe rahvakillu ja üksikisikute valikutele või valikute puudumisele repressiivses ühiskonnas. Samuti on see lugu vaimsest ja füüsilisest vägivallast, ühtaegu nii nõrkadest kui vapratest naistest meeste agressiivses maailmas. See on lugu olevikku kummitavast minevikust, lugu kadedusest, kättemaksust ja lunastusest. Psühholoogiliselt kihiline, sotsiaalselt tundlik, sü˛eeliselt hoogne, põhjamaiselt poeetiline. Kõrvalpilk meie rahvuslikule traagikale ajaloo alasi ja haamri vahel.

Meie selja taha on jäänud meeletu XX sajand. Sajand, mis algas Belle Époque’iga ja juhtis meid läbi kahe maailmasõja õuduste, totalitarismi massimõrvade ja poolesajandise külma sõja aatomi- ja arvutiajastusse. Sajand, mis algas auru, üksikute autode, esimeste elektrilampide ja unistusega lendamisest. Sajand, mis tegelikult tõi meid primitiivsest mullas sonkimisest räniajastusse – virtuaalreaalsuse, ülemaailmsete võrkude, geenitehnoloogiate ja geostatsionaarsete satelliitide ajastusse. Mis saab edasi? Kas me suudame samas tempos edasi minna või ootab meid tagasilangus, sest fossiilne kütus, see tagastamatu hiigellaen, mille baasil on sündinud ja kasvanud tänane tsivilisatsioon, hakkab otsa lõppema? Kuu Ordu on üks võimalik vastus… kuigi see eeldaks midagi, mis ümberringi vaadates ilmvõimatu tundub – terve mõistuse võitu. Kuu Ordu jätkab sealt, kus meil näib kõik pooleli jäävat – kõige kiuste lähevad nad Kuule, viivad seal läbi hulga ohtlikke katseid ja saavutavad ülekaalu aatomitehnoloogiates. Mõnda aega talutakse seda rahulikult, sest esiteks on neid käputäis ja teiseks saavad kõik sellest kasu. Kuid tasapisi hiilib suurriikidele kohale tõdemus, et Kuu Ordu ei ole enam pateetiline protest. Et nad on kosmose energiakülluses kosunud ja muutunud ohtlikuks. Kuu Ordu saab sellest ise ka suurepäraselt aru ja on omaltki poolt valmistunud – sõjaks. Ja 2061. aasta sügisel see algabki.