Книги, похожие на «Helena Norman, Isepäine põgenik»

Romaani väljamõeldud tegelaskujude taustaks on kasutatud täiesti tõepäraseid lugusid elust Ingerimaal, Eestis, Soomes ja Venemaal. Selles on leidnud kasutust ingerlaste väga valusad mälestusi Ingerimaa küladest, Klooga laagrist, elust Soomes ja Siberis ning sõjajärgses Nõukogude Liidus.Praeguseks ajaks on meie sekka alles jäänud veel väga vähesed isiklikult 1943. aastal oma kodudest lahkuma sunnitud ingerlased. Õige varsti on nendestki vähestest saanud vaid mälestus. Ometi elab neist enamik edasi oma lastes, lastelastes ning lastelastelastes. Tuletades meelde ning kandes endaga pärandina kaasas seda nüüdseks juba unustusehõlma vajuma kippuvat lugu. Aegade lõpuni …

Triinu Merese uus raamat koondab kaante vahele kolm ulmelugu, mis kõik räägivad Kuuevalla kuningriigist, kus leidub küll meie maailma sarnaseid elemente, kuid päris ühist on võrdlemisi vähe. Peamiselt tuleb siin juttu inimeste rasketest valikutest, võitlust ja mõõgaga vehkimist on napilt, põnevust aga piisavalt.Nagu Merese varasemaski loomingus, tõusevad juttudes üles küsimused heast ja kurjast. Kuidas mõrva heaks teha? Kas pereliiget isegi teiste pereliikmete heaks ohverdada on võimalik? Või hea? Kas vajadus võidab tunded? Kas asju on ikka kõige mõistlikum lahendada mõõgaga?Autor on kasutanud ilusat, ehk vanamoodsatki keelt ning kõik lood õhkavad karmi põhjamaist romantikat.Triinu Meres on avaldanud luulekogu „Lagunemine” (2009), tema lühijutte on ilmunud mitmes novellikogumikus („Pikad varjud” 2015, „Mullast oled sa võetud” 2013, „Viirastuslik rügement” 2012). Merese romaan „Lihtsad valikud” võitis 2017. aasta Eesti Kirjanike Liidu romaanivõistlusel 2. koha (kahasse Eva Koffi romaaniga „Sinine mägi”) ja on pälvinud ohtrat tunnustust kriitikutelt.

Prantsuse kirjaniku Alfred de Musset (1810-1857) looming esindab parimaid romantismi traditsioone. Küll ennekõike luuletaja, kirjutas Musset ka proosat. Klassikaliste lugude sarjas ilmub esimest korda eesti keeles kaks Musset novelli. Tiziani poja tegevus toimub 16. sajandi Veneetsias, kus kulutab oma kuulsa kunstnikust isa pärandit Tizianello; Iludusmärgi sündmused leiavad aset 18. sajandi Prantsuse kuningakojas, kus mängib saatusi kujundavat rolli markiis de Pompadour.

Poeet-sõdalane rändab läbi kõrbe, otsides naist, keda ta pole kunagi näinud. Tema kauge järeltulija püüab jälile saada kaotsiläinud araabia luule tähtteosele. Lahendamist ootab mõistatus, mille keskmes on ühesilmne ja pime džinn, kes suudab ajas rännata. Ali Baba koopas ei ela mitte nelikümmend röövlit, vaid hoopis filosoofid. Šahrazad pole „1001 öö” muinasjuttudest tuntud tütarlaps, vaid džinn, kes elab veel praegugi. Araablased mõtlesid kristluse välja paar sajandit enne Kristust. Maailma kõige kiirema kirja mõtles välja naine, kes ihkas vangistada aega.Saladustest, labürintidest, ennustustest ja mõttemängudest pulbitsev „Qāfi mõistatus” (2004) teeb vaimuka kummarduse araabia kultuuripärandile. Kuid eelkõige on see ülistuslaul keelele, kirjale ja luulele.Brasiilia kirjaniku Alberto Mussa (snd 1961) perekonna juured asuvad osaliselt Lähis-Idas ja tema teostes on alati tunda erinevate kultuuride värvikat koosmõju. Õppinud matemaatikat ja lingvistikat, on ta kirjutanud mitu teost Rio de Janeiro kirevast ajaloost, tõlkinud islamieelset araabia luulet ja uurinud Aafrika mõjusid Brasiilia kultuurile. Tema romaane on välja antud 16 keeles ja need on võitnud arvukalt auhindu.