Книги, похожие на «Fernando Aramburu, Isamaa»

Kohutav avastus muudab paradiisis mesinädalaid veetva täiusliku paari elu igaveseks – pingeid täis psühholoogiline põnevusromaan on ideaalne valik Ruth Ware’i, Paula Hawkinsi ja Shari Lapena loomingu austajatele.Kas olete kunagi endalt küsinud, kui kaua aega kulub haua kaevamiseks?Enam pole tarvis sellega pead vaevata. Catherine Steadmani peibutav hääl hoiab teid tema debüütromaani lehekülgi keerates vaevata oma kütkeis. Teravalt läbinägelik ja põnevaid keerdkäike täis „Vees on asju“ ahvatleb lugejat silmitsi seisma lootustega, mille külge me meeleheitlikult klammerdume; ideaalidega, millest ihkame loobuda, ja täiuslike valedega, mida endale ette söödame.Mida teeksite teie, kui üks lihtne valik võiks teie elu muuta?Erin on professionaalse läbimurde piiril olev dokumentaalfilmide tegija, Mark suurte plaanidega nägus investeerimispankur. Kirglikult armunud paar suundub unistuste mesinädalaid veetma troopilisele Bora Bora saarele, kus nad naudivad päikest, liiva ja teineteise seltskonda. Ja siis, kristallselges sinises meres akvalangiga sukeldudes, leiavad nad veest midagi …Kas unistuste elu on tegelikult hoopis reaalsuseks saanud õudusunenägu?Noorpaar seisab ootamatult silmitsi ohtliku valikuga: kas nähtust rääkida või oma saladust varjata. Nad ei tee ju kellelegi midagi halba, kui nad asja enda teada jätavad? Nende otsus vallandab hävitava sündmusteahela …Catherine Steadman (snd 1987) on Briti näitleja ja kirjanik. Ta on mänginud mitmetes teleseriaalides (sh „Downtown Abbey“, „Lewis“, „Holby City“) ja filmides ning esinenud Londoni West Endi teatrites. 2016. aastal oli ta Laurence Olivier’ teatriauhinna nominent. „Vees on asju“ on tema esimene romaan.

"Marion Chesney on Eesti lugejale tuntud M. C. Beatoni pseudonüümi all kirjutatud Agatha Raisini ja Hamish Macbethi lugudega. Käesolev on esimene raamat tema ajalooliste krimkade sarjas, mille tegevus toimub Edwardi-aegsel Inglismaal, kus noor mässumeelne leedi Rose ning kapten Harry Cathcart lahendavad nii mõrvamüsteeriume kui ignoreerivad mõnuga kõrgseltskonna jäika etiketti.Sarja esimeses raamatus valmistab paksude pruunide juuste, ideaalse figuuri, õrna jume ja suurte siniste silmadega Rose oma isale Hadshire’i krahvile meelehärmi, sest Sir Geoffrey Blandon pole leedi Rose’ile abieluettepanekut teinud, mis aga ei takista teda ümber neiu tiirlemast. Viimases hädas pöördub krahv Derringtoni parun noorim poja Harry Cathcarti poole, millest saab alguse Harry kuulsus „asjade lahendajana“ ja tema tutvus mässumeelse Rose’iga.Rose peab Harryt „ärritavaks“, Harry Rose’i „üdini ebanaiselikuks olendiks“, ometi leiavad nad just teineteises liitlase, kui kõrgseltskond püüab maha vaikida sünged sündmused Hedley markii lossis."

Psühholoogilise trauma üle elanud Nicole’ile näib tulevik rõõmutu ja talle tundub, et elu ei paku enam midagi head. Ta jätab kõik, sõites väikesele troopilisele saarele uut elu alustama. Ta loodab, et sealt ei leia teda keegi. Kuid Antoine, tema hüljatud armastatu, ei ole selline inimene, kes raskuste ees kartma lööb. Nicole’i leidmiseks on ta valmis pahupidi pöörama kogu maailma.

August 1939. Sõda terendub ähvardavalt, kui Cornwalli suvi lõpule hakkab jõudma. Summerhilli mõisas ootab kuueteistaastane Maddy murelikult oma õe Georgiana kojutulekut. Kui Georgie toob kaasa oma uue võluva kallima Victori, on kõik mehest vaimustatud. Ainult Maddy kahtlustab, et Victor pole sugugi see, kes ta paistab olevat …Tänapäev. Chloe abielu eduka ja tegusa Aidaniga kadestavad kõik. Nüüd, kui õhus on beebiuudised, tõotab nende elu muutuda täiuslikuks. Aga Chloe elus on ka tumedam külg ja kohtumine Madeleine’iga Summerhillis sunnib teda lõpuks sellega silmitsi seisma.Olles tõmmatud kaasa 1939. aasta salapärastesse sündmustesse, hakkavad mõlemad naised aru saama, kuidas pahaendeliste motiividega mees võib väänata tõde, et jõuda oma eesmärkidele.Kas mineviku mõistmine aitab Chloel astuda vastu tulevikule? Tema veel sündimata lapse turvalisus sõltub sellest.„Täiuslik suvelugemine.” Liz Trenow„Meeliköitev ja rahuldust pakkuv … Ilusasti kirjutatud.” Judith Lennox