Книги, похожие на «Fernando Aramburu, Isamaa»

"Debüütromaanis „On nagu pole“ kirjeldab Alan Adojaan enda uskumatuid ja hullumeelseid seiklusi ning analüüsib oma kummalisi suhteid ja veidraid inimkaraktereid. Nende otsa komistab ta millegipärast pidevalt, trippides ringi lõbu, töö ja armastuse otsinguil. Esimeses osas sööstab autor tundmatusse Brasiilias ning pärast seda, kui ta ühe päevaga miljoni kaotab, lähevad asjad ainult hullemaks. Üks absurdne juhtum ajab teist taga. Alan tutvub vulgaarse džässidiiva, gangsterite ja pärakupostiljoniga, korraldab Rios tänavaröövi, peab lahinguid Cabo Frio ahvidega, kohtab eestlasi, külastab erinevaid patuurkaid ja riskib eluga. Sellele järgneb veidi rahulikum periood Hollandis, kuhu autor läheb oma kriisi seljatamiseks ülikooli õppima. Hollandis võitleb ta tuvidega ja rongifirmaga, põletab närve Briti lehmikuga, armub itaalia tüdrukusse. Pärast magistrikraadi omandamist järgnevad taas hullumeelseid juhtumisi täis Brasiilia-reisid. See raamat viib sind lennule kohtadesse või olukordadesse, kuhu tavaline inimene ei satu ja lajatab mõnusa huumori, äraspidise elufiolosoofia ning omapärase maailmavaatega. Konkurentsitult selle aasta lõbusaim lugemine. ***„Nendeks õhtuteks, kui sulle jälle öeldakse, et „osta endale elu“. Kui ei jaksa, ei taha, ei viitsi elu osta. Aga tahaks ikkagi teada, tunda, vaadata maailma. Mugavalt. Kodust lahkumata. Nendeks õhtuteks osta endale Alani raamat.“Kaur Kender„Alan kirjutab esimesel leheküljel, et see pole reisiraamat, roadmovie käsikiri, eneseabiõpik, autobiograafia, naljaraamat ega armastuslugu või sügav sisekaemus. Aga see raamat on kõike seda ja rohkemgi veel!""Evelin Võigemast

Postimehe romaanisarja kuuenda raamatu peategelane Esther Greenwood on andekas ja ilus noor naine 1950. aastate New Yorgis. Hoolimata edust ja paljutõotavatest karjäärivõimalustest murdub ta vaimselt – võib-olla lõplikult. Tema mentaalne kokkuvarisemine, enesetapukatsed ja sellele järgnenud kuud vaimuhaiglas on lugejateni toodud erakordses eheduses. Inimpsüühika kõige tumedamatesse nurkadesse tungiv „Klaaskuppel“ on Ameerika kirjandusklassikasse kuuluv erakordne teos. See on šokeeriv, realistlik ja intensiivselt emotsionaalne, samas humoorikas ja elujaatav romaan naisest, kes langeb depressiooni haardesse. Teoses leiab käsitlemist ka ühiskonna eeldustest tulenev ebaõiglus, millega peategelane Esther on noore naisena sunnitud kokku puutuma. Tema võimetus leppida naistele ette kirjutatud koduperenaise rolliga peegeldab ka Plathi kahevahelolekut ja soovi olla korraga nii ema kui ka looja, poetess. 1953. aastal töötas 21-aastane Sylvia Plath külalistoimetajana New Yorgi ajakirjas – töökoht, mille ta sai jutuvõistluse auhinnana. Just sellest eluperioodist kirjutabki ta 1963. aastal ilmunud autobiograafilises raamatus, millega pani enese teadmata aluse uuele sotsiaalset ja kultuurilist ühiskonnakorraldust käsitlevale kirjutamislaadile. Sylvia Plath (1932–1963) sündis Bostonis ja õppis Smithi kolledžis. 1955. aastal astus ta Cambridge’i Ülikooli, kus kohtus tulevase abikaasa Ted Hughesiga. 1960. aastal ilmus Plathi esimene luulekogu „The Colossus“ ja 1963. aastal esimene ja ainsaks jäänud romaan „Klaaskuppel“; luulekogu „Ariel“ avaldati 1965. aastal postuumselt. 1981. aastal avaldatud kogumiku „Kogutud luuletused“ eest, mis sisaldab luuletusi ajavahemikust 1956–1963, pälvis ta Pulitzeri preemia.Postimehe romaanisarjas ilmunud: Jevgeni Vodolazkin „Aviaator“John Fowles „Liblikapüüdja“Stephanie Danler „Magusmõrkjas“Ernesto Sábato „Tunnel“Anaïs Nin „Henry ja June“Postimehe romaanisarjas ilmumas: Penelope Lively „Foto”F. Scott Fitzgerald „Ilus ja neetu”Kevin Brockmeier „Surnute lühiajalugu“Graham Greene „Armastusloo lõpp“

Viimase suure sõja päevil alustavad oma teekonda läände, igaüks ise ajal ja erinevatel põhjustel, kolm eestlast – kodumaad kaitsta ihkav nooruk, põgenemisteekonda pildistav eraklik fotograaf ja kahe lapsega sõja jalust põgenev ema. Sõjakeerises põimuvad nende saatused vahetevahel, et varsti taas lahkneda. Koju tagasi jõuab siiski vaid üks. Kelle vastu neist oli saatus kõige armulisem?