Книги, похожие на «Erik Tohvri, Irdabielu»

„Kuule, see sipelgate söömise lugu. Miks nad su mammat sinna tahtsid viia? Sinna, noh…“ küsib Anna järgmisel päeval.„Siberisse?“„Jah, sinna jah.“„Neil oli palju raha ja ilus maja ja teistel oli kade meel.“Anna mõtleb. „No aga need teised oleksid siis lihtsalt võinud öelda, et tuleb teistega ka jagada.“…Siin lehekülgedel on ühe ema märkmed lobedatest lapsesuu-dialoogidest kuni valusate valikuteni, kus tuleb selgeks saada, kuidas lasta oma suureks sirgunud teismelisel minema lennata.Ja kuidas mõnikord tuleb emal oma pere maha jätta, et ise elama jääda. Aga haiguse märkamiseks ja tervenemislootuseks saab ta abi ikka samast – oma lastelt.

Teater on saast.Teater on armastus.Teater on ajaraisk.Teater päästab elusid.Olles pühendanud enam kui pool oma elust näitlemisele, lavastamisele ja näidendite kirjutamisele, jõudsin küsimuseni, mis mõte sel kõigel üldse on. Jäin vastuse võlgu.Tulemuseks on raamatutäis isiklikke, torkivaid ja sapiseid kirju, sest kuidas teisiti neid armastuskirju kirjutatakse? Huulepulgajälgedega ja lõhnastatud paberil? Unustage ära.

Eelmise sajandi ühe silmapaistvama kirjaniku Franz Kafka sümbolistlik romaan Mati Sirkeli tõlkes.Kafka on kirjutanud: «Kui on jõudu asju lakkamatult, mõnes suhtes silmi sulgematavaadata, siis nähakse palju; kui aga antakse üksainuskordki järele ja suletakse silmad, kaob kõik kohe pimedusse.»Inimesena, kel oli jõudu ja võrratu võime silmi haruldaseenergiaga ja sügavaima armastuse, tihti ütlemata kibestunudja ometi nii õrna armastuse ajel lahti hoida, «nägi» Kafka (kuitema mõõdukas keeles väljenduda) «palju», paljugi sellist, misenne teda polnud aimatavgi.Max Brod

Peeter Sauteri esimene raamat vahendab elupildikesi ja -fragmente kirjutaja mõttekujutusliku põlvkonnakaaslase silmade läbi. Aeg – 80ndate keskpaik. Tegelased – need, kes sündinud 60ndatel.