Книги, похожие на «Jenn Granneman, Introvertide salajane elu»

Kui tahame autot juhtida, tuleb õppida reegleid, harjutada ja teha eksam. Millegipärast arvatakse, et meediamaailmas saadakse hakkama enda „terve mõistusega“. Ei saa, ka siin on absoluutselt hädavalik ara õppida baasreeglid, et lolliks ei jääks. Seda juhtub alalõpmata, postitatakse ju sotsiaalmeediasse lugusid, mis heal juhul on piinlikud, halval juhtumil rikuvad elu pikaks ajaks.Johanna Vehkoo „Valede paljastamise käsiraamat“ on hädavajalik abivahend, kuidas vähendada isiklikke sotsiaalmeedia riske. Lihtne tekst ja lihtsad reeglid võimaldavad sotsiaalmeedia kasutajatel aru saada, kuidas ära tunda valesid, kuidas infomaailmas mitte kaotada ja enamgi veel, kuidas seal võita!

Aina suuremaks paisuvat ettevõtet kipub ühel hetkel organisatsiooniline jäikus tabama ja nii jääbki algusaegade innovaatilisest särast vaid kahvatu vari järele: uuendused loovad sooda pinnase kasvuks, mis definitsiooni järgi tähendab suurenemist, muutes uuendamise nõnda veelgi raskemaks. Paradoksaalsel kombel paisub koos kasvuga ka vajadus uuendada, sest konkurents surub armutult peale: nad kas püüavad sind kopeerida või millegi veelgi võimsamaga pikali joosta. See on nagu koormustest, kus meedikud lisavad jooksulindile kiirust juurde nii pea, kui hakkad end piisavalt mugavalt tundma. Firmade tüüpiliseks „surma“ põhjuseks on võimetus pidada sammu uuendustega, millele nad ise on oma kõrghetkel hoo sisse lükanud. Saatuslikuks saanud „haigusteks“ on inerts ja bürokraatia, riskitaluvuse kadumine, hirm olemasolevate toodete kannibalismi ees, jäigalt juurdunud arendusprotsessid, vanadest ärimudelitest pimesi kinnihoidmine, liigne puudulike finantsmõõdikute usaldamine ja juhtimise lühinägelikkus. Hüpotees, et ka suuremad organisatsioonid võivad uuenduslikud olla, on pakkunud Gary P. Pisanole pikki aastaid rohkelt tegevust. Nii tema kui ka teiste teadlaste tööd on viinud järeldusele, et eduka uuendamise aluseks on strateegia, korralduslike süsteemide ja kultuuri kombinatsioon, mille loob õige juhtimine. „Ettevõtte loov arendamine“ uurib, kuidas organisatsioone teisiti kujundada ja juhtida, et nende uuenduste elluviimise võimekus ei väsiks.

Raamat on sõnumiga inimestele, kellel on vaja kas töö või sisemise vajaduse sunnil rääkida suurema arvu inimestega kui oma lähem ring. Esinemis- ja avaldamisvõimalused on viimastel aastatel kasvanud plahvatuslikult ja järjest rohkem on vaja arvamusi ja arvajaid. Kuidas kujundada oma esinemiste ideoloogiat (oma lugu), kuidas koostada sõnumeid, kuidas valmistuda esinemisteks kuni riietuseni välja on raamatus kokku võetud 8 reegliga. Oma kogemusi jagavad Eesti tippajakirjanikud, kellel on kümnete tuhandete intervjuude kogemusi. Raamatu harjutused on koostatud viisil, et neid on võimalik ka kodust üksi teha ja saavutada kiiresti oma oskuste paranemine.Kaasaeg ei ole aga ainult võimalused, vaid ka suured riskid imagole. Kriiside ja ohtude peatükkidest on võimalik õppida, mida nende vältimiseks tuleb teha.Raamatu ideoloogia võtab kokku mõte „Täna oli viimane päev sinu elus, kui sul võis tekkida mõte suhelda meediaga ilma ettevalmistuseta!“

Kuidas taastada usaldust inimsuhetes? «Ma tean, sa oled haavunud, hirmunud, vihane. Pole midagi hullemat sellest, kui keegi sind reedab ja sa tunned, et ei saa teda usaldada. Sinu arust on võimatu kunagi seda inimest usaldama hakata ja sa isegi ei soovi proovida. Ja siiski… lootus on kangekaelne asi. Ehk on võimalik usaldust taastada. Ehk saab suhet ravida. Kuid samaaegselt pead sa lootust mõttetuks. Ma mõistan. Olen seda kõike ise tundnud. Nagu ka miljonid teised inimesed, kes on seda läbi teinud,» ütleb psühholoog ja paarisuhete spetsialist Mira Kirshenbaum. See raamat aitab vältida vigu, mis takistavad usalduse taastumist, ja selgitab, mida teha, et te jälle end üksteise seltsis hästi tunneksite.

Business Weeki, New York Times Businessi ja USA Today bestseller.Riskijuhtimise võimekus ning koos sellega kasvav isu võtta üha uusi riske ja teha tulevikku vaatavaid valikuid on majandussüsteemi lahutamatuks osaks. Kuid mitte ainult – riskijuhtimine saadab meid ka paljude teiste otsuste langetamisel alates rahvatervise kaitsest ja perekonna planeerimisest kuni kindlustusmaksete tasumise ning turvavöö kinnitamiseni. „Jumalatega võidu“ selgitab, kuidas tulevik oleviku teenistusse panna, kuidas riski mõista, seda mõõta ja selle tagajärgi kaaluda. Risk kätkeb endas psühholoogia, matemaatika, statistika ja ajaloo kõige sügavamaid tahke. Bernstein püstitab raamatus mitmeid igavikulisi küsimusi: näiteks mil määral peaksime lootma, et minevikumustrid meile räägivad, mida tulevik toob? Mis loeb rohkem: kas faktid või subjektiivne usk? Üks asi on koostada matemaatiline mudel, mis näib selgitavat kõike. Seistes aga silmitsi igapäevaelu katsumustega, võib faktide mitmetähenduslikkus või südametukse jõud selle mudeli lihtsalt minema pühkida. Sõna „risk“ tuleb itaaliakeelsest sõnast risicare ehk „julgema“, viidates sellele, et risk on pigem valikuvõimalus, mitte saatus. Arvude keeles rääkivad täringud ning ruletiratas, aktsia- ja võlakirjaturg on ideaalseks laboriks, kus riski olemust lähemalt uurida.