Впишите название книги, которая вам понравилась,
и выберите наиболее похожую на нее.
Книги, похожие на «Scott Westerfeld, Inetud»
NB! Tegu on paberraamatu põhjal loodud piltideta versiooniga.Vahel mõtleme finantsasutusest kui paigast, kus hallide betoonmüüride vahel liiguvad täpseks viilitud ülikondadega mehed, käes ajatu lõikega portfellid, kust nad võtavad välja standardseid A4-sid, millel olev tekst on joondatud täpselt mõlema serva järgi. Ent on ka teistsuguseid. Väga teistsuguseid. Kohti, kus sa mõtled ise. Sa otsustad ise. Sa teed ise. Sa teed ka vigu ise ning kui sa tahad tantsida hommikul kella viieni kontorilaudadel, et paari tunni pärast taas alustada, siis seegi otsus on tehtud ise. Säärane koht on LHV.Eero Epneri poolt LHV 20 aastapäeva puhul kirjutatud hoogne ajalooraamat räägib tõsielul põhineva loo LHV sünnist, kahekümnest tegevusaastast ja kujunemisest tänaseks finantsgrupiks. Raamat põhineb kümnetel intervjuudel LHV asutanud ja seal töötanud inimestega.
Kas armastus on võimalik, kui kõik on ainult üks suur vale? Brant oli kahekümneaastaselt tehnoloogiamiljardär. Ta on olnud minuga koos kolm aastat. On teinud mulle neli abieluettepanekut. Olen andnud talle neli eitavat vastust.Lee niidab muru, kui ta just majaperenaisi ei põruta. Osav käte, suu ja teisteriistadega. Olen teda kaks aastat lakkamatult jälitanud, teab ta seda ise või mitte.Laske käia. Mõistke mind hukka. Teil ei ole aimugi, mida minu armastus endaga kaasa toob.Kui te arvate, et olete seda lugu varem kuulnud, siis uskuge mind – te eksite.Ma olen valmis armastuse nimel võitlema, valetama, varastama. Aga kumba meest ma vajan rohkem?Alessandra Torre on paljude New York Timesi menukite autor. Tema romaanid on pilgeni täis põnevust ja erootikat ning need nõretavad romantikast. Alessandra kirjutisi on avaldanud ajakirjad Elle ja Elle UK ning Cosmopolitan. Alessandra Torre “Mustad valed” on täiuslik ajaviiteromaan neile, kellele meeldivad julgemad armastuslood.
Selle raamatu lühikokkuvõte võiks kõlada: 500 lehekülge puhast satiiri.Kirjutatuna kaheksakümnendate keskel on satiir loomulikult tollase ühiskonna aadressil (aru ma ei saa miks autorit pokri ei pistetud?), kuid tegelaskujud nagu demagoog, aktiivne loll, karjerist, pisikorruptant ja mõtteloid inimene on aktuaalsed tänagi.Ka lõualõksutaja tüüp, millised toona punaparteis suuga suurt linna tegid on igapäevased külalised meiegi meediapildis.Nagu lubatud sai: Satiir, kuid ei, tegelikult on tegemist ikka vägagi tempoka seiklusromaaniga mida läbib punase joonena tegelane justkui Ilfi ja Petrovi kelmiromaanist «Kuldvasikas» (millele autor ka vihjab).Kui me toome segaduse tekitamiseks mängu veel miljon rubla, natuke armastust, ja lubame, et romaanis näksatakse neidist rinnast ning et olulist rolli mängib ka labidas ja hullumajastki pole pääsu, siis usute vast küll, et igav see raamat ei ole!Mõnusat lugemist!
Понравилось, что мы предложили?