Книги, похожие на «Jaak Juske, Imelik nõukaaeg. Isa põnevad unejutud ajaloost»

ALLIKAVIITED, AUTORITE MÄRKUSED, ALLIKATE JA KIRJANDUSE NIMEKIRI Koostanud ja toimetanud Lauri VahtreViited ja kasutatud kirjanduse toimetanud Toomas HiioTekst: Peeter Kaasik, Lauri Vahtre, Urmas Salo, Ago Pajur, Tõnu Tannberg, Hellar Lill, Toomas Hiio, Toe Nõmm ja Taavi Minnik2020. aasta 2. veebruaril esitletud kaheköiteline „Eesti Vabadussõja ajalugu“ ei sisaldanud viiteaparatuuri. Sellise lahenduse eesmärk oli muuta teos lugejasõbralikumaks ja vähendada mahtu. Ühtlasi andsid autorid ja kirjastaja lubaduse, et viiteaparatuur tehakse peagi kättesaadavaks kõigile huvilistele. Käesolev e-raamat sisaldabki „Eesti Vabadussõja ajaloo“ teise köite teksti koos viidete, autorite märkuste, viimase hetke täpsustuste ning kasutatud kirjanduse ja allikate nimekirjaga. E-raamatul puuduvad trükiväljaande illustratsioonid ja kaardid. Tegemist on lisamaterjaliga ajaloolastele või sügavama ajaloohuviga lugejatele, kes soovivad süvitsi tutvuda „Eesti Vabadussõja ajaloos“ esitatud andmete ja seisukohtade päritoluga. Selleks tuleb leida e-raamatust vastav koht – tekstid on identsed – ja klikkida viitenumbrile. Samal viisil pääseb viite juurest tagasi teksti. Vabadussõda on eestlaste ajaloo seni kõige ülevam ning ühtlasi ka kõige maisem ja asjalikum lehekülg, sest Eesti riik rajati Vabadussõja käigus. Vabadussõjaga tekkinud ühtekuuluvus osutus nii tugevaks, et aitas üle elada isegi poole sajandi pikkuse võõrvõimu ja andis jõudu taastada oma riik. Seetõttu on tähtis, et Vabadussõja käiku, selle tõuse ja mõõnu ning sõjaga kaasnenud õppetunde jätkuvalt teataks ning tuntaks. Kuid märkimisväärne on ka Vabadussõja rahvusvaheline mõõde – selle mõju kogu Ida-Euroopa ajaloole kuni tänaseni välja.Teises köites kirjeldatakse Eesti vägede võitlusi väljaspool Eestit, mille käigus jõuti Petrogradi ja Riia alla ning Pihkva ja Jēkabpilsi taha. Omaette peatüki moodustab sõda Landeswehriga, samuti rahuläbirääkimised Tartus. Kirjeldatakse lõpuvõitlusi Narva rindel ja Vabadussõja järellugu. Seda perioodi Vabadussõjast võib nimetada sõjaks rahu nimel.

Egmonti uus nooremale koolieale suunatud juturaamatute sari saab alguse siit! Esimesteks pääsukesteks on Lasse ja Maia detektiivilugude sarja kaks esimest raamatut. Martin Widmarki lihtne ja ladus keel, nutikas lugu ning Helena Willise isikupärased pildid teevad igast sarja raamatust vastupandamatu seikluse! Kümneaastasest klassikaaslastest Lassest ja Maiast on kiiresti saanud rootsi laste vaieldamatud lemmikud, kes troonivad oma raamatusarjaga juba kümme aastat Rootsi müügi- ja laenutusedetabelite tipus ning võtavad vastu ühe auhinna teise järel. Esimeses raamatus ootab lahendamist mõistatus, kus Muhammed Karaadi kullapoest kaob üks hinnaline teemant teise järel. Kõik viitab sellele, et süüdi on keegi töötajatest. Väikese Valleby linna politsei kratsib nõutult kukalt. Seetõttu pöördubki õnnetu poepidaja noorte detektiivide Lasse ja Maia poole.

Miks loomapoe asukad ennast kehvasti tunnevad?Lassele, Maiale ja Mirandale hakkab tunduma, et keegi söödab loomadele mürki. Aga kes ometi võiks nii julm olla? Ja öösel näevad nad, kuidas keegi kauplusesse tungib …

Elas kord mees, kellel oli nooruke tütar. Tüdruk oli üks lahkemaid ja armsamaid inimesi, kes ilmas elanud. Hea iseloomu oli ta pärinud oma emalt, kellest südamlikumat inimest olnuks raske leida.Mees soovis, et tema tütrel oleks ka ema, ja otsustas abielluda. Kahjuks valis ta oma teiseks abikaasaks kõige uhkema ja upsakama naise, keda eales nähtud. Naisel oli ka kaks tütart, kes olid kõiges täpselt ema moodi.

Franzi elu pole sugugi kerge. Heledate inglilokkide, roosinupusuu ja piiksuva hääle tõttu peetakse teda ühtelugu tüdrukuks. Pealegi veel viieaastaseks. Ehkki tegelikult on ta kuuene. Õnneks on ta vähemalt taibukas ja väga vapper. Leidlikud ideed lausa tulvavad talle pähe… Christine Nöstlinger (sündinud 1936.a Viinis) on tänapäeva lastekirjanduse üks edukamaid autoreid. Tema sulest on ilmunud üle saja raamatu. Nöstlingerile antud auhindade nimekiri on pikk. Muuhulgas on ta pälvinud Saksa lastekirjanduse auhinna (1973), Hans Christian Anderseni Medali (1984), Astrid Lindgreni mälestusauhinna ALMA (2003) ja Austria lastekirjanduse auhinna (2014).