Книги, похожие на «Scott Westerfeld, Ilusad»

Tõeline maiuspala Skandinaavia krimikirjanduse fännidele!Naine, kes haub kättemaksu truudusetule abikaasale. Kolmkümmend aastat tagasi salapärastel asjaoludel kadunud noor neiu. Ideaalne perekond, kelle elu paiskab segi ammu kadunuks jäänud poja ootamatu väljailmumine.„Intrigos” on ühtede kaante vahel viis krimilugu, mis pole seni eesti keeles ilmunud. Lugusid ühendavad teemad on põgenemine, süütunne, kättemaks ning lunastus ja saladused, mis päevavalgele tulevad.„Intrigo” tegevus toimub väljamõeldud Maardami linnas ja selle ümbruses. Varem on eesti keeles ilmunud „Mirabilia” sarjas seitse Nesseri kriminaallugu, mille tegevuspaik on samuti Maardam. Håkan Nesser on pälvinud mitu Rootsi krimikirjanduse auhinda, samuti Taani Palle Rosenkrantzi romaaniauhinna ja Põhjamaade krimikirjanduse Klaasist Võtme.Millenniumi-triloogia lavastaja Daniel Alfredson on „Intrigo” põhjal lavastatud kolm mängufilmi, milles teiste seas mängivad ka Ben Kingsley ja Tuva Novotny. Filmid jõuavad ekraanile 2018. aasta sügisel.

Jasmine Bashara pole kunagi tahtnud hakata kangelaseks. Ta tahtis lihtsalt rikkaks saada. Mitte metsikult rikkaks nagu mitmed külalised tema kodulinnas Artemises, inimkonna esimeses ja ainsas Kuu-koloonias, vaid lihtsalt niipalju jõukaks, et kolida välja oma kirstusuurusest korterist ja süüa midagi paremat kui maitsestatud vetikad. Niisiis, kui võimalus kiiresti palju teenida tekib, ei suuda ta jätta seda kasutamata. Mis sest, et selleks on vaja kasvada pisismugeldajast suurkurjategijaks. Ent täiusliku kuritöö kavandamine osutub alles tema probleemide alguseks, sest tema väike ilus rööv viib ta otse keset hoopis suuremat vandenõud võimu haaramiseks terves Artemises. Menuka «Marslase» autori uus põnevusromaan lähitulevikust.

"Kirjanduskonkursi «„Bestseller 2015“» teise koha töö ilukirjanduse kategoorias„Mull” on musta huumoriga pikitud psühholoogiline arenguromaan. See räägib pensionieelikust maaklerist nimega Arved Tuisk, kelle harjumuspärane elu saab ootamatult otsa, kui seni tempokalt kasvanud kinnisvaraturg tema täielikuks üllatuseks äkitselt kokku kukub. Ootamatult on ta sunnitud endalt küsima, kui kaugele on ta valmis minema selleks, et leida endale uus elatisallikas ning kas ta suudab kõigest hoolimata hoida koos oma perekonda, mis erinevatel põhjustel koost laguneda ähvardab. „Mull” peegeldab masu tagajärgi, räägib Eesti inimeste hirmudest ja lootustest ning sellest, et mõnikord tuleb enese leidmiseks kõigepealt ennast tõeliselt ära kaotada. Birk Rohelend (snd 1981) on Eesti kirjanik ja stsenarist. Tema sulest pärinevad lisaks mitmele auhinnatud romaanile ka luulekogu „Morbidaarium” ning arvukalt esseistikat. Ta on populaarsete telesarjade „Padjaklubi”, „Restart” ja „Nurjatud tüdrukud” autor ja stsenarist ning kassahiti „Vasaku jala reede” kaasstsenarist.

Loren Carley on harjunud oma probleeme ise lahendama. Ta on veendunud, et võib endale ise elatist teenida, oma lapse suureks kasvatada ja armastatud mehe poolt purustatud südame tükid kokku korjata. Selgub, et armastatud mees ei kavatsegi tema südant purustada…Ta on valmis Lorenist kuninganna tegema.

“Elavate surnute” maailmas pole vihatumat meest kui Kuberner, despoot, kes juhib müüristatud Woodbury linna, kellel on omaenda haiglane õiglustunnetus, sundides vange linnarahva lõbustamiseks zombidega võitlema. Aga kuidas ta alustas? Kuidas tast sai selline mees? Romaanisarja “Elavate surnute” esimene raamat “Kuberneri tõus” keskendub just sellele. Tuleb välja, et ta alustas vaikse, rahuliku muusikaärimehena, kes armastas väga oma venda ja vennatütart.Ta muutus romaani jooksul on äärmiselt suur, sama võib öelda ka kõigi teiste raamatu tegelaste kohta. Kui palju oli Kuberneri muutumisel süüdi just see, et ta ei suutnud õigesti ümbritsevale vastu astuda, et ta pidi tegema, mis tegi, ellujäämiseks, kuni tast sai see, kes ta oli? Kas peitub Kuberner meis endis?On elavaid surnuid täis maailm ja Brian Blake, ta vend Philip, tolle tütar Penny ja nende sõbrad Bobby ja Nick, kes üritavad keset zombide maailmalõppu ellu jääda, alguses teisi inimesi otsides, siis neid umbusaldades, viimaks – kahjuks küll enamikku neist – vihates.Kui maailm meie ümber drastiliselt muutub, kas jääme iseendiks või muutume? Nietzchet tsiteerides: „Kes võitleb koletisega, peab ette vaatama, et temast endast ei saaks koletis. Kui pikalt sügavikku vaadata, vaatab sügavik sulle vastu.“ Ja sa ei saa sinna midagi parata, et vaatab. Või saad?