Книги, похожие на «Roger Zelazny, Igikelts ja tuli»

Ulmekirjandusesuurmeistri Robert Silverbergi 18 lühiromaani, jutustust ja lühijuttu viivadlugeja tuumasõjajärgsesse varemetes New Yorki, poliitvangide koonduslaagrisse,mis asub miljardi aasta kaugusel minevikus, eelajaloolisel Maal, aga kaajaparadokside, klooniperekondade ja ülihoolitsevate ning diktaatorlikemajapidamisrobotite keskele.RobertSilverberg: «Ja nõnda ongi siin, nende kaante vahel üks valik, väga selektiivnevalik neist sadadest ja sadadest lugudest, mida ma oma kirjanikutee esimese 15aasta jooksul kirjutasin. Kogumik algab enam-vähem korraliku materjaliga muhilisteismeea õpipoisiaastatest 1950ndate esimese poole lõpust, jätkubselgepilgulise professionaali, kelleks ma kiiresti sain, sujuvate ja pädevatetöödega 1950ndate lõpust ning lõpeb mõnede üsna uhkete ja nõtkete paladega 1960ndateteisest poolest, mil ma olin jõudmas oma kirjanikuvõimete tippvormi. Omamoodiautobiograafia juttudes. Ja mis puutub minusse, siis on see ettevõtminekirjandusliku arheoloogia vallas minu enda minevikku kaevumisel, taasavastamakskirjanikku, kellena ma 60 aastat tagasi alustasin, olnud lihtsalt imepäranekogemus.»

"Fer-de-lance" on esimene Rex Stouti kirjutatud Nero Wolfe´i romaan, mis avaldati aastal 1934. Maria Maffei, ühe Wolfe´i kaastöötaja perekonnasõber, palkab Wolfe´i otsima enda kadunud venda Carlot. Kuigi juhtum Wolfe´ile eriti ei meeldi, võtab ta selle siiski vastu ning nagu peagi selgub, ei ole asjad sugugi nii lihtsad, nagu alguses paistavad.

“Tõde ja õigus” on A. H. Tammsaare viieosaline romaanisari, kus kujutatakse Eesti ühiskonna arengut 19. teisest poolest kuni 20. sajandi teise kümnendini. Monumentaalteos käsitleb inimese suhet maa, jumala, ühiskonna ja iseendaga.Selles kogumikus on koos kõik «Tõde ja õiguse» viis raamatut.See raamat on spetsiaalselt valmistatud seadmete jaoks, mis toetavad EPUB3 formaati.1.1

[…]Allee on hämar ja inimtühi – see vist mõjubki mu meeleolule ja ma ütlen poolvaljult, isegi õrnalt: „Loodame, et minu poisil on kõik hästi.” Siis mõtlen ma Agnesele – korraks kujutlen teda üsna selgesti teki all lamamas: ei tea, kas ta vasaku jala natuke moondunud varvas on teki alt väljas või mitte? – ja jälle libiseb härdusehoog nagu kerge puudutus minust üle.Istun pingile. Mul on siis nüüd poeg… Ent see kõik on minust kuidagi kaugel. Ma näen küll selgesti, kuid nii, nagu vaataksin binoklisse, mis on valepidi käes.[…]