Книги, похожие на «Ketlin Priilinn, Igavesti sõbrad»

20. sajandi 70ndatest 90ndate keskpaigani töötati erinevate koodnimede all läbi viidud salajases sõjalises programmis koostöös Stanfordi Uuringute Instituudiga välja mõistusetehnoloogia Kaugvaatlus, mille eesmärgiks oli kaugel asuvatelt sihtmärkidelt informatsiooni kogumine. 1995. aastal avalikustati president Clintoni korraldusega selle programmi kohta üle 90 tuhande lehekülje materjali. Selle tulemusel jõudis kaugvaatlus avalikkuse ette ning seda hakati õpetama ja kasutama üle maailma. Seda tehnikat võib kasutama õppida igaüks! Sellest raamatust leiad detailse õpetuse kaugvaatluse TDS-meetodi kasutama õppimiseks.Kaugvaatlemine on vaatleja poolt kontrollitud meelteülene tajumine teaduslikult välja töötatud protokolle järgides. Kaugvaatlust kasutades võid sa tajuda ükskõik millist olendit, objekti või sündmust Universumis. Ja seda nii minevikus, olevikus kui ka tulevikus.Lisaks detailsele kaugvaatluse õpetusele leiad siit raamatust harjutusi, tehnikaid ja mänge oma kaasasündinud sensitiivsete võimete äratamiseks ning treenimiseks. Siin raamatus on kõik oluline, mida vajad mingi objekti, elusolendi või sündmuse kohta info pärimiseks, oma küsimusele vastuse saamiseks ning probleemile lahenduse leidmiseks.„Kaugvaatluse käsiraamat“ on sulle, hea lugeja, loodud kui suur konspekt sellest, kuidas kaugvaadelda ning arendada enda juba kaasasündinud sensitiivseid võimeid.

VAATA SEDA POISSI TROONIL.Ta mängib oma osa hästi. Kulm kortsus, sõrmed paigal, selg sirge. Aga ta pilk ebaleb. Miski ta silmis on rännanud kaugele eemale.TAL ON SURMAHIRM.Hetkeks teeb see mulle rõõmu. Siis mulle meenub –KOLETISED ON KÕIGE OHTLIKUMAD, KUI NAD KARDAVAD.–Mare Barrow on vangis, ilma välguta võimetu ja piinleb oma surmatoonud vigade küüsis. Ta elab poisi armust, keda kunagi armastas ja kes pole täis muud kui valesid ja reeturlikkust. Nüüdseks kuningaks saanud Maven Calore jätkab oma surnud ema sepistatud püüniste punumist, et säilitada kontroll riigi ja oma vangi üle. Sel ajal, kui Mare palees kidakivi koorma all vaevleb, jätkab ta kunagi räbalais uusvereliste ja Punaste punt koondumist, treenimist ja laienemist. Nad valmistuvad sõjaks, suutmata enam kauem saladuskatte all tegutseda. Ja pagendatud prints Cal, kel Mare südamega omad plaanid, ei peatu millegi ees, et tüdrukut tagasi tuua.

Populaarse menuraamatu filmikujundusega uustrükk.Probleemsest kodust ja halvast koolist pärit Johannesel õnnestub end ühte Tallinna eliitkooli sisse rääkida, kuid avastab peagi, et klassikaaslased on ta jõuliselt heidikustaatusse taandanud. Kui Johannese elupüramiidi kolm peamist tahku – kodu, sõbrad ja kool – kokku vajuvad, mõistab ta, et on jõudnud nullpunkti. Nii töötab ta välja skeemi, kuidas saavutada populaarsus ja aktsept, ning hakkab seda mineviku survest ja oleviku löökidest hoolimata jõuliselt rakendama.Margus Karu esikromaan „Nullpunkt” tõusis kohe ilmumise järel 2010. aasta kevadel müügiedetabelite tippu ning juba samal sügisel arvati see soovitusliku koolikirjanduse nimekirja, kust praeguseks on jõudnud põhikooli kirjandusõpikutessegi. 2010. aasta lõpus pälvis romaan Betti Alveri nimelise kirjandusauhinna.„Nullpunkti” ainetel valmis 2011. aastal lavastus Rakvere teatris ning 2014. aasta lõpus linastub filmistuudio Allfilm ja Eesti Rahvusringhäälingu koostööna mängufilm ja kuueosaline telesari. Sarja režissöör on Mihkel Ulk, stsenarist Margit Keerdo-Dawson ning Johannest kehastab Märt Pius.

„Kummituslaps“ on sarja „PAX“ kolmas raamat. Käes on halloween. Kool kihab zombidest ja koletistest. Õhtul ootab ees pidu ja kummitusretk. Aga kostüümides laste hulgas liigub ka kummituslaps. Ta on oma ohvrid välja valinud ja haub kättemaksu. Kuidas saaksid Alrik ja Viggo teda takistada? Nad püüavad tõde välja selgitada ja satuvad jälile kohutavale saladusele. Samal ajal ilmub linna uus tüdruk. Tema nimi on Iris. Tüdruku juures on aga midagi kahtlast…

Raamatute „Jip ja Janneke” ning „Miisu” autori teos „Lendav lift“ ilmub eesti keeles raamatuna esimest korda.Aabel töötab uues suures Knotsi kaubamajas liftipoisina. Ta teab, et kõige ülemist, salapärast rohelist nuppu ei tohi ta mingil juhul vajutada. Kuid uudishimulik nagu ta on, teeb ta seda juba esimesel tööpäeval. Enne kui Aabel ja tema kolm reisikaaslast arugi saavad, lendab lift hoonest välja ja tõuseb noolekiirusel kõrgusse. Algul ehmatavad kõik koledasti, kuid siis mõistavad, et lendav lift on suurepärane! Hullumeelsel reisil, mis viib neid New Yorki, Lõuna-Ameerikasse ja lõpuks Uus-Meremaale, kogevad nad uskumatuid seiklusi.Annie M. G. Schmidt (1911–1995) oli 20. sajandi populaarseimaid lastekirjanikke. Tema lugudest on tuntumad „Viplala lood”, „Plukk ja punane autokraana”, „Jip ja Janneke”, „Miisu” ja „A nagu Aabel“.