Книги, похожие на «Friedrich Holderlin, Hyperion»

"Tuntud muinasjutuvestjate vendade Grimmide õpetlik muinaslugu räägib sellest, mis juhtub, kui lubadust murtakse ja oma sõna ei peeta. Muinasjutt toob hästi esile sõpruse tähtsuse. Ikka ja alati on aga leidunud inimesi, kes seda hinnata ei oska. Milliseks kujuneb printsessi elu kuningalossis ja kas lugu lõpeb ikka õnnelikult, seda saab igaüks juba ise lugeda."

Raamat räägib kolm vahvat lugu, mille tegelaseks on karu. Muinasjutus „Miks karu kardab inimest” katsuvad karu ja sääsk inimesega rammu. „Mees ja karu jagavad saaki” pajatab loo sellest, kuidas mees karu üle kavaldas ja karu suures hädas rebase nõu vajas. Muinasjutus „Karu ja lammas” loete sellest, miks karud ja lambad sõbralikult koos ei saa elada.

Romaani peategelane Pärtel on täiesti oma pearaamatupidajaametile pühendunud, kuni ühel päeval on käes pensionileminek. Ent mees ei jää kauaks põdema kõrvaletõrjutuse tunnet, vaid leiab, küll valu ja vaevaga ning suuresti kaasa toel, uue ja sugugi mitte vähem rahuldust pakkuva elamisviisi. Et lugu rullub lahti tänapäeva maaelu taustal, kerkivad üles ka mitmed maaelu probleemid. Jutustaja suunurgas on seejuures elutark muie, nagu kollaste lehtede ajal kohane."Kollaste lehtede aegu" oli 2000. a. romaanivõistluse 10 parima töö hulgas.

Aastad mööduvad kiiresti, seda teavad kõik. Vahel on aga nii mõnus minna ajas veidike tagasi, kas siis oma noorpõlve või lapseikka, et meenutada, kuidas oli elu siis, kui meie Eesti oli veel osake suurest liidust ja aegadest, mil Eestist sai taas vabariik. Ka tol ajal elasid inimesed oma elu – tegid tööd, armastasid ja armukadetsesid.... Midagi tolleaegset ei ole uus tänapäevalgi – seda kinnitavad neist aegadest jutustavad, kergelt humoorikad, aastate jooksul kirjutatud lood. „Aegu ammuseid“ on Jüri v. Graubergi ja Monika Rahuoja-Vidmani neljas ühiselt kirjutatud raamat, kuid pole mingil moel seotud nende kirjutatud triloogiaga „Viirus“-“Tõbised“-“Ravi“.

Pingestatud õhustikuga lühiromaan viib meid maailma, mis on läbi imbunud nähtamatust mürgist: see tapab loomi, võtab võimust inimeste kehade üle ja halvab nende meeled. Puhkusest maal kujuneb painaja ning hämaras, elu ja surma vahetsoonis viibivad tegelased püüavad sündmusi mõttes taastades toimunut mõista.