Meet your next favorite book
Впишите название книги, которая вам понравилась,
и выберите наиболее похожую на нее.

Книги, похожие на «Hansjörg Schneider, Hunkeleri saladus»

Tiit Sepa
Ethan on mees, kes suutis ühendada oma unenäolise maailma, mineviku, mälestused, armastused ja viia selle kõik üle irreaalsesse materialistlikku maailma. Nüüd elab ta oma unelmatekodus, on rahakas ja asine mees. Aga ikkagi…!Maailm on muutlik ja ka selles elus tuleb ette raskusi, põnevaid seiklusi, ootamatuid armastusi, sest meie tegeliku realistliku elu ja vaimdimensioonilise eksistensi vahel on õhkõhuke piir. Siruta ainult käsi ja vaim ning juba sa lendadki üle materialistliku piiri. Kes aga ütleb, et ka seal teiselpool, kuhu meist paljude mõte ei ulatu, ei eksisteeri füüsilist elu? See pole surm – see on teine mõõde ja seikluste jätkumine sellele elule ja seal on juba paljud asjad, mis meile näivad ebareaalsetena võimalikud.Ja Ethan avastabki, et juhul, kui tema kaaslasteks saavad neli täiesti erinevat naist, muutub tema irreaalne elu vägagi ohtlikuks. Lugu on täis põnevaid juhtumisi ja uskumatuid seiklusi.
Leona Deakin
Neli üksteisele võõrast inimest on kadunud ja nende asukohast pole jälgegi. Peale ühe. Nende kadumispäeval sai igaüks valge sünnipäevakaardi napi sõnumiga:SINU KINGITUS ON MÄNGKAS SA JULGED MÄNGIDA?Politsei ei muretse – see on ju kõigest mäng. Aga pereliikmed on paanikas. Ühe ohvri tütar veenab psühholoogi ja eradetektiivi dr Augusta Bloomi asja uurima. Kui Bloom süveneb kadunud inimeste elusse – nende käitumisse, motiividesse, isikuomadustesse –, leiab ta midagi, mis kõiki ohvreid ühendab. Ja see on midagi tõeliselt ohtlikku.Kui mäng kogub üha uusi osalejaid, kui üha uued pered kaotavad lähedase, peab dr Bloom ajaga võidu jooksma, et mängujuht paljastada. Kas ta mängib end neile kätte?Mis juhtub, kui just ohvrid on need, keda tuleb karta?Leona Deakin alustas tegevust psühholoogina Lääne-Yorkshire’i politseis ning töötab nüüd tööpsühholoogina. See on tema esimene põnevik. „Kaunilt välja mõeldud, kaunilt kirja pandud, esimesest hetkest kaasahaarav ja nii hirmus, kui olla saab.“ Lee ChildKADUMISMÄNG on käestpandamatu debüütromaan, mis pöörab kadunud isiku süžee pea peale. Mis oleks, kui kadujad ise on need, keda tuleb karta? Leona Deakin on kasutanud psühholoogina saadud kogemusi, et kirjutada tõeliselt närvesööv põnevik. Teos, mis paneb mõtlema, millised halvaendelised ajendid võivad peituda nende inimeste peas, keda me enda arvates läbi ja lõhki tunneme.
Hans Platzgumer
Varasel hommikutunnil võtab üksik mees ette rännaku mäe tippu. Seal üleval, maailma serval kivi peal istudes on tal ees kümme tundi valget aega. Sellest peab piisama, et panna tundmatule lugejale mõeldes kirja elusündmused, mis on toonud ta siia kaljuservale, jättes talle vaid tühjad käed. On ta mõrvar? Või üksnes aitas sihikindlalt inimesi, kes olid talle lähedased? Kui päev loojub, jääb teha veel vaid üks viimane samm.Kõik karate põhireeglid algasid sõnaga hitotsu – esiteks … Kõik olid samavõrd tähtsad, ükski polnud olulisem, ükski polnud vähem oluline kui teised. Ka täna, kui ma istun siin Bocksbergil ja kirjutades minevikku meenutan, märkan, kuidas mu elu hetked üksteise alla mattusid ja kõik omandas tähenduse alles kogusummana. Vaid tagantjärele muutuvad selgeks seosed, mis ühendasid kõiki mu elu hitotsusid.Alpi mägede keskel üles kasvanud, kuid erinevais maailma paigus elanud mitmekülgselt andekas austerlane Hans Platzgumer (1969) kogus juba enne kirjutamisega alustamist tuntust helilooja ja muusikuna ning on harrastanud erinevaid stiile alternatiivrokist ja pungist elektroonilise ja teatrimuusikani. Ta on olnud Grammy nominent ja mängib mitmeid pille, tema arvel on 60 albumit ja üle 1000 kontserdi üle maailma.Alates 2005. aastast on ta olnud haaratud kirjutamisest ning suurima menu tema romaanidest on saavutanud just 2016. aastal ilmunud „Serval“ (Am Rand). Kirjanikuna huvitavad Platzgumerit eksistentsiaalsed teemad ja äärmuslikud olukorrad: hall tsoon elu ja surma vahel, vastutuse võtmine, valikute eetilisus, piirsituatsioonid, milles avaldub inimese tõeline olemus. Tema kirjutamisstiil on napp ja peaaegu lakooniline, ent lummav oma lihtsuses. Ka keeruliste teemade käsitlemisel ei kaldu Platzgumer ilustustele ega sentimentaalsusele; ta ei moraliseeri kunagi, vaid jätab hinnangu andmise lugeja hooleks.
Lesley Kara
Juhuslik märkus.Meie keskel elab mõrvar.Rohkem ei ole vaja,Ta pussitas surnuks väikese Robbie Harrise.et muuta elu – Ta elab uue nime all.alatiseks.Ta olevat meelt parandanud. Nii nad ütlevad …Joanna hakkab veel kahetsema päeva, mil sõna ta suust lipsas.Kui üksikema Joanna kuuleb koolimaja väravas kuulujuttu, ei kavatse ta seda edasi rääkida. Aga ühele juhuslikule märkusele järgneb teine ja nüüd ei ole enam tagasiteed.Liigub jutt, et kurikuulus lapsmõrvar elab uue identiteediga vaikses Flinstead-on-Sea väikelinnas. Sally McGowan oli kümneaastane, kui ta neljakümne kaheksa aasta eest tappis noaga väikese Robbie Harrise. Ei ole ainsatki fotot, mis kujutaks teda pärast vanglast vabanemist.Kes on siis eeldatavalt meelt parandanud tapja, kes nüüd nende keskel elab? Kui ohtlikuks võib muutuda kuulujutt? Ja kui kaugele läheb Joanna, et kaitsta oma lähedasi ohu eest, kui ta mõistab, mille on vallandanud?Lesley Kara on lõpetanud Faber Academy romaanikirjutamise kursuse. Ta elab Inglismaal Põhja-Essexi rannikul Frinton-on-Sea väikelinnas. „Kuulujutt“ on ta esimene romaan.
Ángeles Mastretta
Liberaalse kasvatusega ning igas ettevõtmises kirglik ja jõuline Emilia Sauri teeb elus valikuid, mis XX sajandi alguse Mehhiko meestekeskses maailmas on lausa ennekuulmatud: ta võtab vabaduse armastada kahte meest, laseb end haarata revolutsiooni- ja sõjakeerisesse ning pühendab elu oma suurele kutsumusele – arstiametile. Emilia on moodne Ladina-Ameerika naine, kes pöördub ühtviisi nii kaasaegse kui traditsioonilise meditsiini poole ning tegutseb ühesuguse loomulikkusega nii New Yorgis kui ka kõige kehvemas Mehhiko kolkakülas.Ángeles Mastretta kuulub silmapaistva Mehhiko autorina kaheldamatult Ladina-Ameerika kirjanduskaanonisse, oluline on ka tema tegevus naiste õiguste eest seismisel. Ligi kahekümnesse keelde tõlgitud romaani „Armuvalu“ eest pälvis Mastretta 1997. aastal esimese naisena Ladina-Ameerika tähtsaima kirjandusauhinna, Rómulo Gallegose preemia, mida antakse välja aasta parima hispaaniakeelse romaani eest.
Понравилось, что мы предложили?